Ahto Lobjakas: pole vaja vaielda, kas Kohtla-Järvel oli üks või kümme CCCP-kirjaga särki, vaid tunnistada, et vene noored on Eesti riigist võõrdunud

Kolmapäevases "Foorumis" rääkis Ahto Lobjakas Ida-Virumaa noorte sõnatust protestist välisminister Marina Kaljuranna külaskäigu ajal, mil nad kandsid CCCP-kirjaga särke. Välisministeerium kinnitas, et sellise särgiga noori oli Narva auditooriumis tegelikult ainult üks. "Neid oli piisavalt, et välisminister ja tema delegatsioon tuleks tagasi muljega, et tegemist on probleemiga," ütles Lobjakas.

Lobjakas vahendas Delfile ka samast allikast pärit infot, et Kaljurand oli toona rääkinud, kuidas Eesti on NATO-s ja kaitstud, sest rünnak Eesti vastu oleks Venemaa poolt suitsidaalne. Selle peale olevat klassis naerdud. "Ma ei julge öelda, kas naeris 20, 10 või 5 inimest. Kogu selle jutu mõte on selles, et see jättis piisavalt sügava mulje välisministrile ja teda ümbritsenud delegatsioonile, et tulla tagasi ja sellest rääkida," ütles Lobjakas Delfile.

"Neid oli piisavalt, et Kaljurand ja tema delegatsioon tuleks tagasi selge muljega, et tegemist on probleemiga," rõhutas ta ja lisas, et probleemi on järelikult ka ametlikult teadvustatud.

"See haakub sellega, mida ma ise kuulen. Vene noorsugu eriti on üha enam võõrandunud Eesti ühiskonnast. See, mis koolides toimub, ei ole mitte vananevate Nõukogude Liidu patriootide tegevus, vaid need on noored!"

Samas ei ole Lobjaka sõnul needsamad noored milleski süüdi. "Noori ma ei süüdista ühegi koha pealt. Need, kes noori süüdistaksid sellise koha pealt, neil puuduks realistlik arusaam elust. Noortel on protestivaim alati olnud ja see, et nad seda väljendavad, on täiesti normaalne. See, et protestivaim on suunatud Eesti riigi vastu, on Eesti riigile märk, et millestki on puudu jäänud tema tegevuses," nentis Lobjakas.

Tema hinnangul tuleks esimese asjana märgata, et midagi on valesti, mitte vaielda selle üle, kas oli üks särk või kümme särki või kakskümmend särki.

"Meil tuleb hakata tegelema sellega, mis vähegi võiks nooremaid venelasi integreerima Eesti ühiskonda, mitte assimilatsiooni tasandilt, vaid tunnistades nende erinevust ja identiteeti. See on üks väga modernne sõna, millega meie riik on väga hästi tuttav, kui me räägime endast ja digiajastust ja e-Eestist, aga me ei tunnista üldse, et see võiks olla ka eestivenelastel. Inimesed lähevad kõige kaugemale ja on kõige protestimeelsemad, kui nende identiteeti rünnatakse," sõnas ta.

Lobjakase sõnul on Eestil vaja sümboolset kogukondade vahelist dialoogi, riik peaks pöörama näo vene kogukonna suunas. Alustades kodakondsuspoliitikast, keelepoliitikast.

"See pole minu mõte, aga see 60 protsendi nõue koolides... Kui selle eesmärk on inimestele keelt õpetada, siis ma olen kindel, et on olemas palju rahulikumaid, vähem vastuolulisi ja efektiivsemaid meetodeid, et see keel ära õpetada. Ma ei näe, et riik oleks sinna raha mahutanud. See on see kurb ja kummaline näide ühest programmist, kus raha anti 600 venelasele tasuta eesti keele õpetamiseks ja tuli 6000 huvilist. Ja ülejäänud saadeti tagasi. Öeldi et vabandust,aga meil pole selleks raha. Olid olemas need, kes tahavad keelt õppida ja me ei suutnud teha erandeid ja seda raha kokku ajada," juhtis ta tähelepanu värskele veale.