Ahto Lobjakas: Eesti välispoliitika lõhestumine on viimase kuuga saanud grotesksed mõõtmed
Kolumnist Ahto Lobjakas leiab, et see, mida oleme näinud Eesti välispoliitikas viimase kuu jooksul - ja mis hakkab absurditeatri mõõtmeid võtma - on valitsuses viimase 11 kuuga toimunud muutuste funktsioon.
"Ansipi ja hiljem Paeti lahkumine on viinud igasuguse vastukaalu Ilveselt," ütles Lobjakas Delfile. "Rõivas ja Pentus-Rosimannus ei oma kumbki mingit välispoliitilist autoriteeti. Sama peab kahjuks ütlema riigikogu väliskomisjoni juhtide kohta."
Lobjaka sõnul on selle tulemusel Eesti välispoliitika muutumas karikatuuriks Ilvese twitterifeedist.
"Eesti jaoks joonistub sealt välja kaks välisvaenlast: Putin ja Tuomioja (varem varjatumalt Halonen)," märkis Lobjakas. "Praktilises diplomaatilises plaanis tähendab see Venemaad ja Soomet, loomulikult eri mõõtmetes."
Venemaa puhul on Eesti pahameel Lobjaka sõnul mõistetav, kuigi meie retoorika kompromissitus ületab aeg-ajalt USAgi oma. "See on midagi, mis Washingtonis ilmselt tekitab ebamugavust, sest USA peab meie julgeolekupoliitilise krediidi lõpuks kinni maksma - või siis mitte," rääkis Lobjakas. "Selles mõttes oleme me selle võrdkuju, milles süüdistame majanduspoliitikas Kreekat: julgeolekupoliitiliselt ekspluateerime moral hazard'it."
Eesti välispoliitika lõhestumine
Rangelt vôttes ei ole Eesti välispoliitika hiljuti lõhestunud, ütles Lobjakas, kelle sõnul on alati olemas olnud kahetisus Kadrioru ja välisministeeriumi vahel. Kuid ta tõdes, et kuu ajaga on see aga saanud grotesksed mõõtmed.
"Sellel kõigel poleks suuremat tähendust, kuna Kadrioru võim on piiratud. Aga presidendi ja teda ümbritseva personali - konkreetselt suursaadik Laidre ja nõunik Masso - kibestunud sissisõda Soome suunal ohustab tõsiselt Eesti jaoks nii süsteemselt tähtsat erisuhet."
Lobjakas tunnistas, et ta kardab, et viimase paari kuu vilju maitseb Eesti edaspidi veel aastaid ja need võivad olla väga kibedad, kui Venemaal peaks tõesti meie suhtes agressiivseid plaane olema, nagu hoiatas NATO eksjuhi Rasmussen. "Solidaarsus, konfliktis Eesti kalleim vara, ei ole loodav poliitiliste deklaratsiooniga, vaid peab kasvama orgaaniliselt riikidevahelistest sidemetest ja ühiskondadevahelisest respektist," ütles Lobjakas.
Lobjaka sõnul teeb Eesti reaalset välispoliitikat endiselt välisministeerium kombinatsioonis Toompeaga. "Rõivase ja Pentus-Rosimannuse kompetentsi-defitsiiti arvestades teevad vajaliku töö ära ametnikud," kõneles ta. "Kohtumised EL välisministritega ja valitsusjuhtidega valmistatakse ette, teemad on ammu teada." Võtmeküsimus on Lobjaka sõnul soolode vältimine. Näideteks tõi ta Rosimannus-Pentuse tankiastumise Tuomioja puhul ja Rõivase rapsimise Soome LNG terminali teemal, mille tulemus oli ette teada.
Erimeelsused on presidendil ja valitsuse liikmetel ka Ukrainale relvaabi andmises.
"Ukraina osas on probleem vähem seisukohas kui selle väljendamises," ütles Lobjakas. "Relvi Eestil nagunii anda pole. Valitsuse hiljutine "eriistung" lõppes piinliku olukorraga, kus Rõivas Mikseri ja Pentus-Rosimannusega tiibadel sai ainult teatada 2,3 miljoni euro annetamisest."
President Ilves loob Lobjaka hinnangul aga oletatavasti endale profiili presidendi ametijärgseks konverentsikarjääriks, kus konkurents on niigi tihe (näiteks Carl Bildt on meie regiooni nr 1).
Lobjaka sõnul surfab Eesti tänane kiirkirja-välispoliitika eskalatsioonide võimalike meres, mille üle Eestil endal puudub igasugune kontroll.
