Ahto Lobjakas: 2012. aasta kriiside keskkpunktis oli suveräänsuse küsimus

Eesti välispoliitika instituudi analüütik Ahto Lobjakas peab lõppevat aastat võimu hajumise aastaks, mil kriiside keskpunktis oli erineval moel senisete kindlate toetuspunktide hajumine ja seda Lähis-Idast Euroopa Liidu ja Eestini välja.

"Senised võimustruktuurid ja hierarhiad, mida on võetud iseenesestmõistetavana, on lõppeval aastal sattunud üha enam küsimärgi alla," rääkis Delfile Lobjakas, kelle sõnul on hoogu saamas detsentraliseerivad protsessid, mida on igal tasandil ja erinevail viisidel.

"Näha on inimeste põgenemist süsteemidest," sõnas Lobjakas ja tõi näiteks, et ka Eestis on see, mis aastaid oli iseenesestmõistetav, kõikuma löönud - kuni selleni välja, et rahvas lahkub üha suuremal arvul riigist.

Lobjaka sõnul torkab silma asjaolu, et tänastes kriisides ei ole enam häid valikuid. "Kui varem olid selgelt eristuvad head ja halvad valikud, siis nüüd ei ole enam häid valikuid, tihti on vaid halvad või vähem halvad valikud," sõnas ta ja tõi näiteks Euroopa Liidu võlakriisi.

Sama kehtib tema sõnul maailmas laiemalt: vanad väärtused ja seni ülesehitatu peavad ruumi tegema uuele, vastuokslikumale tegelikkusele.

Näiteks ei ole demokraatia toonud läbimurret Egiptuses, Liibüas, Afganistanis või Iraagis. Teine põhimõtteline näide on Iisraeli ja Palestiina kaasus, kus mureneb 60 aastat ja enam kestnud globaalne konsensus. "Õige ja vale, hea ja halva pooled ei eristu enam kuigi selgelt," sõnas Lobjakas. "Teatud mõttes ei ole enam head ilma halvata."

Lobjaka sõnul oli lõppeval aastal märgilise tähtsusega Palestiina vastuvõtmine ÜRO vaatlejaliikmeks, mis on sisuliselt riigi tunnustamine. "Euroopa Liidu riigid -- ühe erandiga -- ei hääletanud sellele vastu," märkis Lobjakas. "Kui seni on toiminud kirjutamata reegel, et eelkõige Saksamaa toetab kõiges Iisraeli, siis nüüd see enam ei toiminud."

Veel märkis Lobjakas 2012 arengutest Barack Obama tagasivalimist USA presidendiks. "Aga see ei olnud tegelikult sündmus, vaid pigem sündmuse vastand," sõnas ta. "Lihtsalt teine mees, kes oleks pidanud võitma, kaotas."

Euroopast rääkides tõi Lobjakas välja aasta alguses Euroopa Keskpanga antud lubaduse hakata piiramatult ostma kriisiriikide võlakirju, mis stabiliseeris küll võlakriisi, tekitades turgudel mulje, et Euroopa Liit vajadusel sekkub, kuid tegelikult see meede ei lahendanud kriisi.

"Poliitikud võtavad asju jälle rahulikumalt ja see, mis oleks pidanud lahendust pakkuma, on osutunud ajapikenduseks," hindas Lobjakas keskpanga meetme mõju ja prognoosis, et mingil hetkel tuleb kriis tagasi. "Toimus nagu rasva valamine tormisele merele - meri küll rahunes, aga ümberringi käib torm edasi."

Uuel aastal on Lobjaka sõnul ELi jaoks küsimus eelkõige selles, kas Lõuna-Euroopas muutub kriis poliitiliseks. Kreekas, Portugalis ja Hispaanias on Lobjaka sõnul seda pikalt ennustatud, aga siiani on sealse elanikkonna kannatus kärbetele vastu pidanud. Tööpuudus aga kasvab ja sissetulekud kahanevad, majanduskasvu pole näha. Turud ootavad aga endiselt püsivaid lahendusi, selgust.

Maailma üks teravamaid teemasid on Iraani plahvatusohtlik olukord, kus kannatajaks pooleks tôotab olla niigi habras regionaalne julgeolek. Oma huvid on seal mängus nii USAl kui Venemaal. Laiem mõju on Iraanil energiaturgudele, mida on juba praegu tunda ka Eestis. "Iga kord kui Iraanist tuleb negatiivseid uudiseid, tõuseb Eestis bensiini hind," märkis Lobjakas.

Kolmas huvipunkt, mida järgmisel aastal jälgida on Lobjaka sõnul Hiina territoriaalsed vaidlused naabritega.