Mees varjunimega Omar rääkis rahvusringhäälingule, et on töötanud aastaid tõlgina Eesti kaitseväelaste jaoks ning seda kinnitasid ka mitmed Afganistanis teeninud kaitseväelased, vahendab ERRi inglisekeelne uudisteportaal.

Omari sõnul algas oht tema jaoks 2012. aastal, kui peale Estcoy 12 lahkumist tema külast hakkas ta saama ähvardusi enda ja oma pere kohta. Peamiselt Skype`i kaudu intervjuusid andnud mehe väitel on ähvardused sellest ajast jätkunud ning nüüd kardab mees, et peale ISAFi vägede lahkumist 2014. aastal võib tema perega midagi hullu juhtuda.

"Kokkuvõttes soovin ma öelda, et olen tõestanud enda lojaalsust ja pühendumist koalitsioonivägedele ja ma ei ole tuntud reeturlikkuse poolest. Seega ma palun siiralt kaaluda mulle turvalise ja vaba elu võimaldamist. Ma mõtlen seda, et kui ISAFi väed lahkuvad Afganistanist, siis pole koalitsioonivägede heaks töötajatel, eriti tõlkidel, enam ühtegi kohta, kus kasvõi meie endi pereliikmed meil olla laseksid. Lõpuks paluksin Eesti valitsusel käivitada viisaprogramm nendele, kes on siin ohus, et neil oleks parem tulevik Eestis," ütleb Omar.

Eesti välisministeeriumi esindaja sõnul on nad Omari palve kätte saanud ning kaaluvad seda. Ministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind ütles ERRile, et nad on saanud palve kohalikult elanikult, kes töötas koos Eesti kaitseväelastega ning soovib saada Eesti abi lahkumaks peale ISAFi vägede äratoomist riigist. Lind lisas, et mees kartvat oma turvalisuse pärast.

Lind ütles, et hetkel on kohtumised Omari asja arutamiseks käimas. Erinevate allikate kohaselt loodetakse otsus teha enne 2014. aastat.

Alates 2012. aasta jaanuarist on Eesti andnud varjupaika 55 inimesele, kellest 15 on pärist Afganistanist.

Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütlesid hiljuti, et selle aasta novembris Afganistani NATO juhitud operatsioonile ISAF siirduv jalaväekompanii jääb viimaseks kaitseväe lahingukompaniiks Lõuna-Afganistanis.