ACTA-vastasele meeleavaldusele on end kirja pannud ligi 4000 inimest
Laupäeval kell 13 viib internetiaktivistide organisatsioon MTÜ Eesti Interneti Kogukond ülemaailmse ACTA-vastase protestipäeva raames Tartus ja Tallinnas läbi kaks paralleelset meeleavaldust Võltsimisvastase Kaubanduslepingu (Anti-Counterfeiting Trade Agreement) ehk ACTA vastu. Kogukonna pressiesindaja Sven Pauluse sõnul on üritusele praeguse seisuga oodata vähemalt paari tuhandet inimest.
"Registreerumine käib meil sotsiaalmeedia ehk Facebooki kaudu ning eilse seisuga oli kohaletulijaid registreerunud umbes 2800. See, palju kohale tuleb, sõltub muidugi ka ilmast ja muudest asjaoludest," rääkis Paulus.
Täna hommiku kella 11 seisuga oli aga Facebookis meeleavalduste üritustele ennast kirja pannud kokku 3744 inimest, meeleavaldustest osavõtmist kaalub lisaks veel 2279 inimest.
Läbirääkimised salastatud
Võltsimisvastase kaubanduslepingu (Anti-Counterfeiting Trade Agreement – ACTA) eesmäriks on lepingu enda sõnastuse kohaselt luua kõikehõlmav rahvusvaheline raamistik, mis aitaks Euroopa Liidul võidelda tõhusalt intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu.Kuigi eesmärk on justkui üllas, sisaldab ACTA siiski mitmeid artikleid, mis on ekspertide sõnul suureks ohuks interneti tulevikule, sõnavabadusele, inimõigustele ja nii Eesti, kui ka Euroopa majandusele.
Esimene probleem, mis ACTA-ga seostub, on selle salastatus. Pärast seda, kui Euroopa Nõukogu võttis 14. aprillil 2008 vastu ACTA läbirääkimissuunised, alustati 3. juunil 2008 läbirääkimisi. Siiani on aga salastatud läbirääkimise dokumendid ning läbirääkimistest osalenutelt on võetud vaikimisvanne, kuigi 1969nda aasta Viini Konventsioon näeb ette, et kui mõni rahvusvahelise lepingu punkt on ebaselge, siis tuleb seda tõlgendada varasemate mustandite ning läbirääkimisdokumentide põhjal. Pärast ühtteist läbirääkimisvooru sõlmiti leping 15. novembril 2010.
Teenuspakkuja kui tsenseerija
Lisaks salastatusele on ACTA puhul üheks suureks probleemiks ekspertide sõnul internetiteenuste (nagu näiteks Elion ja Starman - R.V) ning veebiteenuste (näiteks Google ja YouTube - R.V) pakkujate survestamine, pannes nad vastutama oma teenuses autorikaitset rikkuva tegevuse eest. Näiteks, kui te panete üles autoriõigustega kaitstud videoklipi YouTube`i, mida võimaldab sisuliselt Starman pakkudes teile oma teenusega juurdepääsu YouTube`i, siis vastutab ka Starman selle eest, kui teie sinna midagi illegaalset üles laete. Seega on Starmanil odavam keelata juurdepääs YouTube-ile, kuna nad ei saa kunagi kindlad olla, et sa ei hakka sinna üles laadima mõnda muusikavideot, mille autor sa ise pole.
Seesama punkt suunab ka need, kelle jaoks interneti pakkumine ei ole põhitegevus (näiteks tasuta WiFiga kohvikud) interneti pakkumist lihtsalt lõpetama, kuna see oleks kõige riskivabam tegevus. Siis ei peaks kohvikud kulutama meeletult ressurssi oma kasutajate tegevuse jälgimiseks.
Nii välisministeerium kui ka teised ACTA lepingu pooldajad on aga seisukohal, et leping ei kohusta internetiteenuse pakkujat kasutajate tegevust jälgima, rikkumistest teatama ega lehekülgede sisu filtreerima ega tsenseerima või lehekülgi sulgema. "Tegelikult on ka praegu kohustatud teenusepakkujad teavet andma, kui õiguskaitseorganid nende poole pöörduvad ning leping seda ei karmista," teatab välisministeerium.
Laule arvutisse tõmmates rikud seadust
ACTA vastane ja ekspert Eestis advokaat Karmen Turk on meedias rääkinud, et kui seni oli koopiate tegemine seadusega keelatud kommertseesmärgil, siis ACTA sätestab uue mõistena kopeerimise “kaubanduslikus ulatuses s.h. kaudse majandusliku tulu saamiseks”, jättes seejuures termini lahti seletamise salastatud dokumentide ning loodava ACTA Komitee hooleks. Seega ei või sa näiteks ACTA järgi tõmmata tagavaraks ostetud CD-plaadilt laulu igaksjuhuks arvutisse, kuna sellega sa näitad, et näiteks plaadi katkiminemisel ei kavatse sa uut plaati osta, vaid kuulad laulu arvutist. See aga tähendab sinu jaoks "kaudset majanduslikku tulu", kuna uut plaati sa ostma ei pea, selgitab MTÜ Eesti Interneti Kogukonna loodud ACTA-t käsitlev internetilehekülg.
Vähendab Eesti, kui transiitmaa olulisust
ACTA skpetikute sõnul muudab leping ka oluliselt transiitkaubanduse põhimõtteid. Intellektuaalomandi kaitse on maailmas seni olnud territooriumipõhine, kuid ACTA muudab seni kehtivat korda ning tollile antakse õigus kinni pidada sellised tooted, mille õigused on transiitmaal kuidagi kaitstud. Näiteks kui seni võis ettevõtja osta Poolast odavalt mingi kaubamärgiga tooteid ning siin neid kallimalt maha müüda (mis justkui ongi üks turumajanduse aluseid - R.V), siis ACTA võimaldaks tollil sellised kaitstud kaubamärgiga tooted kinni pidada ning mitte lasta neid maalt välja vedada.
Eelpool väljatoodud näited on vaid mõned, millele skeptikud on viidanud. Lisaks väidavad lepinguvastased, et leping rikub eraisikute põhiõigusi intellektuaalomandi omanike õiguste kaitsmise nimel, et lepinguga luuakse komitee, mis hakkab oma suva järgi kontrolli ja järelvalvet teostama ning hiljem lepingut oma äranägemise järgi muutma ning et leping muudab teaduspõhiste ettevõtete alustamise ja innovatsiooni kallimaks ja riskantsemaks.
Tõele au andes nõustuvad nii ACTA pooldajad, kui ka skeptikud, et eelnevate näidete näol on tegu ühe võimaliku ACTA tõlgendusega. Samas ei ole aga miski välistatud tänu sellele, et lepingu tekst on äärmiselt ebamäärane ning selliseid punkte hakatakse alles hilisemalt tõlgendama hetkel salastatud dokumentide põhjal ning ACTA Komitee poolt. Seega küsimus, kas ACTA-t niimoodi tõlgendatakse või mitte, ei sõltu ACTA tekstist ega Eesti ametnike-poliitikute tahtest, vaid ACTA Komiteest ja salastatud dokumentidest.
Hetkel on ACTA on allkirjastanud 22 Euroopa riiki. Eesti seda veel teinud ei ole. ACTA ratifitseerimise Euroopa Liidu tasemel otsustab juunis Euroopa Parlament. Eestis ei ole veel hetkel ka täit selgust, kas ACTA peab ratifitseerima riigikogu või piisab valitsuse allkirjast. Küsimusega tegelevad välisministeerium ja justiitsministeerium.
Rohkem infot lepingu kohta ning ka ACTA lepingut originaalkeeles on võimalik näha ACTA Eesti leheküljel.
