"Kaitseplaanid on midagi sellist, mida avalikult ei kommenteerita. Ei kommenteerita isegi kaitseplaanide olemasolu, rääkimata nende struktuurist ja sisust. Selles mõttes on tegemist kahetsusväärse lekkega. See ei puuduta ainult Balti riike ja Poolat. Info avalikustamine kahjustab julgeolekuolukorda tervikuna ja kahandab usaldust," ütles Aaviksoo BNS-ile.

Kaitseminister lisas, et leketest tekkinud kahju suurust on raske numbriliselt väljendada, kuid kaitseplaanide kohta käiva info avalikkuse ette tulek on väga kahetsusväärne.

"Samas on lekkinud dokumendid kinnituseks ka sellele, et NATO tegeleb oma liikmesriikide kaitse planeerimisega. Me oleme neist kaitseplaanidest kogu aeg teadlikud olnud ja selles protsessis osalenud. Ka täna ei ole plaanid täiesti valmis, erineva taseme plaanide arendamine käib pidevalt ja on sõjalispoliitilise organisatsiooni igapäevane töö," lausus Aaviksoo.

Kaitseministri sõnul ei ole usutav, et WikiLeaksi kaudu jõuaks avalikkuse ette suuremaid riigisaladusi.

"Seni selle veebilehe kaudu avaldatud informatsiooni puhul on tegemist konfidentsiaalsete materjalidega USA Tallinna saatkonnast. Tundlikum informatsioon ilmselt liigub teisi infokanaleid pidi, nii et tegemist on pigem usaldusliku info kui riigisaladuste lekkega. Me oleme näinud seniste avaldamiste põhjal, ka kõiki teisi riike puudutavate materjalide puhul, et tegemist on pigem usaldust kahjustava informatsiooniga ja ainult servapidi julgeolekut puudutava infoga," lausus Aaviksoo.

Briti ajalehes Guardian ja Ameerika Ühendriikide ajalehes New York Times avaldatud USA diplomaatilistest dokumentidest nähtub, et NATO otsustas tänavu jaanuaris juba olemasolevat Poola kaitseplaani laiendada Eestile, Lätile ja Leedule ning laiendatud kaitseplaani nimega "Eagle Guardian" on viimastel kuudel täiendatud.

Guardian avaldas USA Tallinna saatkonna memo mullu 15. detsembril toimunud kohtumisest välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna direktori Paul Teesalu, kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Sven Sakkovi ja kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Eerik Marmeiga, millest selgub, et Poola oli vastu oma riigi kaitseks mõeldud plaani laiendamisele Eestile, Lätile ja Leedule.

Sakkov ütles memo andmetel, et kaitseplaani laiendamine on Eesti jaoks üks olulisem sündmus alates NATO-ga ühinemisest 2004. aastal. Samas avaldas Sakkov muret Poola reaktsiooni üle "Eagle Guardiani" laiendamisele, kuna tema sõnul avaldasid poolakad 2008. aastal NATO-Ukraina nõukogu kohtumisel kaitseplaani laiendamisele vastuseisu. Poola ametnikud avaldasid kartust, et seni ainult Poola jaoks mõeldud kaitseplaani laiendamine muudab seda "lahjemaks". Sakkovi sõnul oli ta just oma Leedu kolleegide käest kuulnud, et Poola seisukoht selles küsimuses ei ole muutunud.

Samuti avaldas Sakkov muret selle üle, et NATO liikmesriigid võivad "Eagle Guardiani" Balti riikidele laiendamise protsessi pidurdada. Sakkov tundis huvi ka selle vastu, kas kaitseplaani on võimalik kuidagi kasutada avalikult, näiteks seoses õppuste korraldamisega, mis näitaks Balti riikide elanikele, et nende jaoks kehtib NATO lepingu viies artikkel, selgub dokumendist.

Memost selgub, et Teesalu nimetas infot kaitseplaani kohta "varaseks jõulukingiks" ning ta avaldas heameelt "Eagle Guardiani" laienemise üle Balti riikidele. Teesalu nõustus, et seda küsimust ei tasu arutada avalikkuse ees, kuna "Eesti otsib solidaarsust, mitte nähtavust".

Balti riigid kartsid pärast Venemaa ja Gruusia sõda 2008. aasta augustis, et Moskva võib järgmiseks neid rünnata, ja soovisid NATO-lt konkreetset kaitseplaani, kirjutas esmaspäeval New York Times. NATO-le oli see väga delikaatne probleem, sest allianss oli veel vahetult enne rünnakut korduvalt kinnitanud, et Venemaa ei kujuta endast enam ohtu, ning 2009. aasta jaanuaris ametisse astunud president Barack Obama administratsioon rääkis uuest algusest Washingtoni ja Moskva suhetes.

USA diplomaatilise dokumendi kohaselt avaldasid Eesti, Läti ja Leedu liidrid 2009. aasta oktoobriks "tugevat survet", et Balti riikide tarbeks koostataks kaitseplaan, kui peaks rakenduma NATO aluslepingu viies ehk kollektiivset kaitset puudutav artikkel. Seda soovi toetas ka president Obama, kuid USA suursaadiku NATO juures Ivo H. Daalderi koostatud memo viitab ka kitsaskohtadele.

"Balti riigid on ilmselgelt arvamusel, et Venemaa Föderatsioon kujutab endas tulevikus julgeolekuohtu ja ihkavad selle riski vastu situatsiooniplaani. Ja siin peitub probleem," kirjutas Daalder. "Külma sõja järgne NATO on pidevalt öelnud, et ei pea Venemaad enam ohuks."

New York Times tõdeb, et USA presidendi George W. Bushi administratsiooni ajal võttis NATO Balti riigid küll oma liikmeks, kuid ei kaasanud neid kaitseplaanidesse, mis võis Venemaad provotseerida.

Saksamaa tegi ettepaneku laiendada Poola kaitseplaani ning alliansi sõjaline komitee asukohaga Belgias otsustas 2010. aasta jaanuaris, et Poola kaitseplaani laiendatud versioon kataks ära ka kolm Balti riiki.

NATO liidrid kiitsid plaani vaikselt heaks novembrikuisel Lissaboni tippkohtumisel, kirjutas Guardian.

Rünnaku puhul Poola või Balti riikide vastu asub lahingutegevusse üheksa NATO diviisi USA-st, Suurbritanniast, Saksamaalt ja Poolast, USA ja Briti mereväed võtavad kursi Saksa ja Poola sadamatele, vahendas Guardian informeeritud allikaid. Nende kohaselt toimuvad esimesed laiendatud kaitseplaanil põhinevad õppused järgmisel aastal Baltimaades.

Samal ajal on USA teinud Poola julgeoleku tugevdamiseks Varssavile eraldi ettepaneku paigutad Ühendriikide sõjalaevad Gdanski ja Gdynia sadamasse ning sõjalennukid Poola territooriumile, sedastasid USA diplomaatilised dokumendid.

USA ametnikud soovitasid Balti kolleegidel kaitseplaani laiendamist salajas hoida.

"Avalik keskustelu situatsiooniplaneerimise teemal võib tõenäoliselt viia tarbetu pingete kasvuni NATO ja Venemaa vahel, mida peaksime vältida püüdma, sest pingutused on suunatud hoopis praktilise koostöö tihendamisele valdkondades, kus NATO ja Venemaa huvid kattuvad," märgitakse detsembrikuus saadetud kirjas.

USA välisministri Hillary Clintoni allkirjastatud jaanuarikuises dokumendis soovitatakse NATO liikmetel jätta ajakirjanike sellesisulistele küsimustele vastamata, kuid samas ka Venemaad rahustada.

"NATO planeerimine on siseprotsess, et allianss oleks tulevasteks situatsioonideks võimalikult valmistunud," märgitakse memos. "See pole ühegi teise riigi vastu "suunatud"."