Neli Tallinna koolidirektorit pidasid läinud nädalal õpetajate päeva puhul debatti ning jõudsid nelja järelduseni, millest sündis ühisavaldus. Näiteks järeldasid nad, et riik ja omavalitsused peavad lõpetama kemplemise selle üle, kes ja kui palju peaksid koole rahastama, sest senikaua kannatavad lapsed.

Aaviksoo hinnangul tegi hiljutine põhikooli- ja gümnaasiumiseadus vastutuse jagunemise riigi ja omavalitsuse vahel veel selgemaks. "Koolide rahastamine on koolipidaja ehk omavalitsuse vastutus. Riik toetab koolipidajaid võimaluste piires, näiteks õpetajate ja juhtide palgarahaga ning õppevahendite, täiendkoolituse ja koolitoidu kulude katmisel," ütles Aaviksoo ja lisas, et järelikult omavalitsus vastutab ja riik toetab. Probleem seisneb ministri arvates hoopis selles, kui palju neist seadustest kinni peetakse ja kas määratud palk jõuab õpetajateni.

Samuti leidsid direktorid, et nn IT-tiiger tuleb koolides unest äratada, kuna koolides kasutatav tehnika on aegunud. Minister nõustus sellega täielikult, kuid möönis, et arvutipargid on samuti koolipidajate vastutus. "Riigi tasemel soovime astuda suure sammu edasi eelkõige e-õppe sisu edendamisel, näiteks kasvatasime uues seaduses riigi vastutust e-õpikute kättesaadavuse eest – aastast 2015 peavad kõik õpikud ka elektroonses vormis kättesaadavad olema," sõnas ta.

Õpetajate palk ka riigi prioriteet

Direktorid leidsid ka, et õpetajate tööd tuleb väärtustada, sest muidu jätkub õpetajaskonna vananemine. Samuti tuleks palgad tõsta kahekordse riigi keskmise tasemeni, et inspireerida noori õpetajaks saama.

Aaviksoo kinnitas, et ka riigi prioriteediks on õpetajate palk, mistõttu tagati riigi poolt selle  alamäär ja keskmise palga tõus. "Loosungina on kahekordne palk muidugi hea, aga realistlikum on viia õpetajate miinimumpalk Eesti keskmise palga tasemele," leidis minister ja rõhutas, et juba täna on omavalitsusi, kes õpetajatele 1200 eurot kuus maksavad. "Need omavalitsused väärivad eeskujuks toomist," ütles ta.

Viimase punktina seisis direktorite ühisavalduses nõrkade koolide probleem. Õpilastel ja vanematel puuduvat paljude koolide suhtes usaldus ja tulemusena käivad lapsed elukohast liiga kaugel koolis. "Ka Tallinnas tuleb lõpuks hakata tegema haridusotsuseid laste ja hariduse huvides," nõustus Aaviksoo.

Kokkuvõtvalt ütles Aaviksoo avalduse kohta, et see tuli paraja üllatusena. "Tegemist ju konkurentidega, kellest kaks on keskerakondlikku võimuvastutust kandvad direktorid ja enamus probleemidest peaks lahenduse leidma kohaliku omavalitsuse tasandil," arvas ta.

Arutelul osalesid Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma, Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Tallinna Tõnismäe reaalkooli direktor Niina Sõtnik ja Merivälja kooli direktor Kaja Laanmäe.

Reaalkooli direktori Gunnar Polma sõnul kandideerivad nii tema kui teised koolidirektorid tänavu Tallinna volikogusse, et mõte ei jääks pelgalt jutuks. “Meil pole muud võimalust kui põhitöö kõrvalt poliitikasse minna, ainult nii saame surnud seisu lõpetada,” ütles Polma.