"Ühtpidi, vabadust mõõtvate edetabelite järgi, on seda vähemasti muu maailmaga võrreldes enam kui küll. Teistpidi kipub selle sama vabaduse ülemäärasus tegelikku vabadust tapma – paljud arukad, ent eneseväärikusest hoolivad inimesed ei soovi end enam sallimatute süljepritside märklauaks seada ja hoiavad oma arvamuse seltskonda, mis oskab sõnavabadusega vastutustundlikumalt ringi käia," kirjutab Aaviksoo oma blogis.

"Sellest tõusnud avalik kahju on tohutu ja olen seda meelt, et niisuguseid arvajaid peaks “liigse” sõnavabaduse eest kuidagi kaitsma. Kõige selle juures pole imekspandav, et formaalse ja piirideta sõnavabaduse kõige ennastsalgavate kaitsjatena esinevad just need, kel tasakaalukusega probleeme," tõdeb minister.

Aaviksoo viitab ka neljapäevases Päevalehes ilmunud poliitikatoimetaja hoiatusele sõjaväelise diktatuuri eest, mille ajendiks oli kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa Kaitseväe 92.aastapäeva kõne. Laaneotsa sõnul vajab rahvas psühholoogilist kaitset, et vastu panna mõjutusorganisatsioonidele ja vaenulikule propagandale.

"Vaevalt, et keegi tõsimeelne näeks Eestis sõjaväelise riigipöörde ohtu, küll aga oleks hea mõista, et ka meie riik ja rahvas vajavad psühholoogilist kaitset väliste ohtude eest samamoodi, nagu seda on ammu mõistnud meie liitlased," märgib Isamaa ja Res Publica Liidu ridadesse kuuluv minister.

S"elle asemel aga põrutatakse: “Demokraatlikus õigusriigis, mis räägib endast kui Euroopa Liidu ja NATO riikide jagatud väärtuste eest seisjast, pole kindralil kohta ähvardada ja kärkida kodanikuvabadusi puudutavatel teemadel. Laaneotsa sõnad käivad aga otseselt sõna- ja arvamusvabaduse pihta. See on kohatu, maitsetu, taktitu, õõvastav.”

Eesti keeli öeldes: “Lõuad pidada ja edasi teenida!” Ja seda kõike “sõna- ja arvamusvabaduse kaitseks!”

Niisugune vastuoluline on see sõnavabaduse asi – tuleb välja, et see võib ka lihtsalt üle jõu ja mõistuse käia," lõpetab Aaviksoo.