Aaviksoo: reservohvitseride tähtsus ei vähene
Kaitseminister tuletas meelde, et aasta eest kinnitas valitsus üksmeelselt Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018, mis muuhulgas näeb ka ette Eesti sõja-aja operatiivstruktuuri suurendamise ning reservarmee- ja mobilisatsioonisüsteemi korrastamise. „Siinkohal on reservohvitseridel täita oluline roll, kuna just eriti mitmetel erialaametikohtadel ei kaitseväel otstarbekas või võimalik rahuajal palgata vastavat personali,“ nentis kaitseminister.
Samuti tõstis kaitseminister esile, et tänapäeval ei tähenda reservteenistus tingimata vaid õppustel ja õppekogunemistel käimist, vaid ka näiteks osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. „Nii näiteks on sõjaväearstidena Afganistani missioonil osalenud kaptenid Tiit Meren, Jaan Kirss ja leitnant Lauri Lemming, teabeohvitserina major Ülo Isberg,“ sõnas Aaviksoo.
Aaviksoo sõnul on kaitseministeerium töötamas riigikaitse laiapõhjalise lähenemise kallal. „Ka laiapõhjalise riigikaitse põhimõtte elluviimisel peab reservohvitseridel olema oma roll, kuna just teie saate oma kogemustele viidates kanda laiali arusaama sellest, et riigi kaitsmine on laiem kui vaid sõjaline kaitse,“ ütles kaitseminister.
„Eesti reservohvitseride panus Eesti riigikaitsesse on oluline täna, homme ja ettenähtavas tulevikus. Soovin tänada nii teid kui ka teie lähedasi selle panuse eest, mis te seni olete andnud. Olen veendunud, et Eesti julgeolek on täna suurem kui kunagi varem, aga kindlasti ei tohi me senistele loorberitele puhkama jääda,“ ütles Aaviksoo.
Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suurendatakse järgmistel aastatel oluliselt reservõppekogunemiste mahtu, samuti korrastatakse reservi arvestus ja formeerimis- ning mobilisatsioonisüsteem. Kaitseväe sõja-aja operatiivstruktuuri suurus suureneb 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused.
