"Eestis elab 1,3 miljonit inimest ja lähiaastatel selle arvu suurenemine on vähe tõenäoline. Sellest tulenevalt on rahvusvahelise kogemuse kohaselt olemas ka mõistlik hulk ülikoole ja kindlasti on see arv väiksem kui tänane üle 20 küündiv kõrgkoolide arv," rääkis Aaviksoo.

Haridusministri sõnul on kõige kesksem küsimus see, et meil on 70 tuhat inimest üliõpilasena kirjas ja igal aastal saab kõrgkooli lõpudiplomi vaid 10 tuhat, mis teeb keskmiseks õpiajaks 7 aastat, kuigi kõrgkooliprogrammid on 2, 3, 4 ja erandjuhtudel 6 aasta pikkused.

"See näitab, et kogu süsteemi efektiivsus ei ole rahuldav. Õppeaegade lühendamine on oluline poliitiline eesmärk ka nendes riikides, kus keskmine õppeaeg on poole lühem kui Eestis. Usun, et me peaksime eesmärgiks seadma vähemalt sama suure lõpetajate arvu tagamise, aga seda oluliselt väiksema üliõpilaste arvuga, mis eelkõige väheneb seetõttu, et ülikooliõpingute efektiivsus kasvab," sõnas Aaviksoo.

Ta lisas ka, et tema arvates väheneb 5-10 aasta jooksul kõrgkoolide arv alla 10.