"Kõrgharidusreformi seaduseelnõu lahendab kolme põhilist kõrgharidusega seonduvat probleemi," ütles Aaviksoo.

Esiteks, suurem tähelepanu kvaliteedile läbi kõrghariduse rahastamise sõltuvusse seadmise õppetulemustest.

Teiseks, kõrgharidusele õiglasema ligipääsu tagamine andes kõigile motiveeritud üliõpilastele võimaluse tasuta õppeks.

Ning kolmandaks, ülikoolide õppekvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine, muutes ära senised riikliku koolitustellimuse printsiibid ja seades rahastamise sõltuvusse ülikoolide tulemuslikkusest.

„Riigikogus vastu võetud seadusemuudatused nende põhimõtete järgimise ka tagavad. Presidendi otsus jätta see seadus välja kuulutamata oli ootamatu, sest tema poolt välja toodud võimalik põhiseadusvastasus ei ole olnud arutluse teemaks ühelgi varasemal seaduse menetlemise etapil," ütles Aaviksoo.

Tuginedes oma kogemusele kinnitas minister, et ülikoolide autonoomia olulistes küsimustes selle seaduseelnõuga pigem kasvab. "Ülikoolide rahastamise sõltuvusse seadmist õppetöö tulemustega saab vaevalt pidada põhiseadusega vastuolus olevaks,“ ütles Aaviksoo.

„Nüüd vajab presidendi poolt välja toodu põhjalikku analüüsi ning presidendi õigusnõunikud peaksid võimalikke probleemikohti selgitama riigikogu kultuurikomisjonile, mis peaks kogunema esimesel võimalusel," ütles minister. "Arvestades, et tõstatud probleemid puudutavad kõrgharidusreformi eelnõu detaile, saab riigikogu selles osas oma seisukoha kujundada juba õige pea."

Kultuurikomisjon koguneb asja arutama 5. märtsil.