Täna kaitseministeeriumis tutvustatud uuringu kohaselt on riigi tegevusega riigikaitse arendamisel on rahul 68 protsenti elanikest. Samuti püsib endiselt kõrgel tasemel riigikaitsega tegelevate institutsioonide usaldusväärsus on kõrge – kaitseväge usaldab 83 protsenti ja kaitseliitu 68 protsenti elanikkonnast, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Samuti nähtub uuringust, et eestimaalased peavad Eesti kõige kindlamaks julgeolekugarantiiks kuulumist NATO-sse ning Eesti kuulumist allianssi toetab 78 protsenti Eesti elanikkonnast. Kaitseväe mehitamise senist mudelit ehk segasüsteemi ajateenistusest ja palgalistest üksustest toetab 81 protsenti elanikkonnast.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tõdes uuringu tutvustamisel, et Eesti elanike rahulolu riigikaitse senise arendamise suhtes püsib kõrge. „Uuring näitab veenvalt, et meie senised kaitsepoliitilised otsused ja valitud riigikaitsemudel on ennast õigustanud ning pälvib usaldust ka Eesti elanike poolt. See on kõrge tunnustus ka kaitseväele ja kaitseliidule,“ ütles Aaviksoo.

Samas selgus uuringust, et 61 protsenti elanikkonnast peab ennast pigem või kindlasti mitte informeerituks sellest, kuidas käituda kriisiolukorras.

„Uuringu tulemused näitavad, et üldiselt näevad ka Eesti elanikud julgeolekuriske laiemana kui pelgalt sõjalise tegevusena. See tähendab, et juba rahu ajal tuleb põhjalikult läbi mõelda ja paika panna kõikide riigiasutuste tegevus kriisi korral ning läbi mõelda elanike teavitamise süsteem. Seetõttu seostuvad uuringu tulemused selgelt ka Kaitseministeeriumi juhtimisel väljatöötatava Riigikaitse strateegiaga,“ nentis kaitseminister.

Kaks korda aastas kaitseministeeriumi tellimusel valmivast uuringust selgub Eesti elanike hinnang maailma ja Eesti turvalisusele, arusaam peamistest julgeolekuriskidest, suhtumine Eesti riigikaitse korraldusse ning riigikaitsega tegelevatesse ja elanikkonna turvalisust tagavatesse institutsioonidesse, inimeste kaitsetahe ja muud olulised riigikaitsega seotud seisukohad.