Juba mitukümmend minutit enne meeleavalduse algust oli Toompea lossi ees inimesed, kandes käes plakateid ja loosungeid. Tulnud oli nii lapsi, noori kui ka vanemaealisi, kellele pakkus muusikalist meelelahutust Taulide pereansambel. Osa plakateid olid silmnähtavate õigekirjavigadega ja soditud, osadele oli kirjutatud ka ebatsensuurseid väljendeid. Rahvast meeleavaldusele toodi kohale tasuta bussidega - igast maakonnast.


Meeleavaldusel valitses peamiselt rahvuslik meeleolu. Isamaalise hõnguga laulude ajal võeti üksteisel kätest kinni ja õõtsuti muusika taktis just kui oleks laulupidu Toompeale kolinud - sel korral küll väheke teisel eesmärgil.

Pärast eesti- ja venekeelseid tervituskõnesid hakkas laulma Raimondo Laikre, kes tunnustas platsitäit rahvast - kõiki neid, kes seisavad pereväärtuste eest. Venekeelse rahva meeleheaks laulis Raimondo ka vene keeles.

Seejärel võttis sõna vaimulik Vello Salo, kes luges ette Henrik Visnapuu luuletuse.

Sõnavõttude ja muusikaliste vahepaladega samal ajal toimusid Toompea platsi kaugemates nurkades kohaltulnute vahelised sõnasõjad, kus said kokku nii end ebatsensuursemalt kui väheke tsiviliseeritumalt väljendanud inimesed. Vastust tuli anda ka avaliku elu tegelastel, kes end meedias varasemalt ühel või teisel viisil väljendanud.

Kohal oli palju lapsi, mitmele neile oli pihku surutud õhupall või SAPTK-i logoga lipuke.

SAPTK juht Varro Vooglaid rääkis rahvale, et kuna poliitikute kõrvad on jäänud kurdiks, seetõttu tuli traditsioonilise perekonna kaitseks tulla Toompeale protestima. Kooseluseaduse vastuvõtmine tähendaks tegelikult homoabielude lubamist, ütles ta. Seaduse vastuvõtmine puudutaks meist igaüht - perekond pannakse ühte patta homosuhetega, ja seda peab Eesti ühiskond vastuvõetamatuks.

Kinnitame, et tuletame riigikogu valimiste ajal pidevalt rahvale meelde, kes olid need politikud, kes hääletasid kooseluseaduse poolt, ütles ta.

Varro Vooglaiu kõne katkestati pidevate rõõmuhõisete ja plaksutamistega.

Meeleavalduse korraldajate väitel ei ole riigikogu väidetavalt teinud välja rohkem kui 45 000 inimese poolt allkirjastatud petitsioonist “Kaitskem üheskoos perekonda!”, enam kui 10 000 inimese saadetud protestikirjast ega ka kõigi Eestis tegutsevate usuühenduste poolt väljendatud vastuseisust kooseluseaduse läbisurumisele.

Meeleavalduse keskseks eesmärgiks on saata poliitikutele selge sõnum: rahvaesindajad peavad austama kultuurilisi traditsioone, perekonna ja abielu ideaale, põhiseadust, rahva tahet ja demokraatia aluspõhimõtteid.

SAPTK-i juhatuse esimees Varro Vooglaid ütles, et meeleavaldus on kodanike viimane võimalus seista vastu püüdlustele kooseluseadust vastu rahva tahtmist läbi suruda ning perekonna ja abielu tähendus olemuslikult ümber kujundada.

“See on meie maa ja meie riik, kus rahvas on kõrgeima riigivõimu kandja. Me ei kavatse kellegi ega millegi ees lömitada, vaid nõuame, et rahvaesindajad teeniksid meie rahvuslikke huve ja näitaksid üles truudust ühiskonna alusväärtustele,” selgitas Vooglaid.

“Traditsiooniliste tõekspidamistega inimesi on järjepidevalt sõimatud mitte ainult tagurlikeks, vaid ka homofoobideks, vihkajateks, sallimatuteks ning koguni putinistideks ja natsideks,” ütles Vooglaid ja lisas, et sellise alandamisega ei saa rahvas mingil juhul nõustuda.

Meeleavaldusele on oodatud koos perekondadega kõik inimesed sõltumata rahvusest, poliitilistest eelistustest, usutunnistusest või vanusest, kes peavad oluliseks, et meie ühiskonnas säilitataks ka riiklikul tasandil austus perekonna, abielu ning nende aluseks olevate väärtuste vastu.

SAPTK rõhutab, et meeleavaldust püütakse korraldada perekondliku üritusena ning võimalikult väärikalt ja soliidselt.

Liitu uudiskirjaga