AASTA 2015: Tallinna sadama altkäemaksuskandaalis on aasta lõpuks kümme kahtlustatavat. Mis seisus on aga Savisaare ja dokumendimaffia juhtumite uurimine?

Lõppeva aasta märksõnaks on kindlasti korruptsioon, kuna lisaks väiksematele korruptsiookuritegudele on hetkel teatavasti käimas ka kolm suuremat - Tallinna Sadama, Keskerakonna juhi ja ametist tagandatud Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja nn dokumendimaffia juhtumid. Uurisime, mis seisus need menetlused aasta lõpuks on.

Tallinna Sadama altkäemaksuskandaalis on aasta lõpuks kümme kahtlustatavat

Kapos ja riigiprokuratuuris jätkuvad igapäevased menetlustoimingud, kriminaalasja uurimisel tehakse ka rahvusvahelist koostööd.

26. augusti pärastlõunal plahvatas uudispomm, kui riigiprokuratuur andis teada – kapo on kinni pidanud riigiettevõtte Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili ning kahtlustab neid suures ulatuses altkäemaksuvõtmises mitme aasta jooksul ning rahapesus. 28. augustil otsustas kohus võtta prokuratuuri taotlusel Kaljuranna ja Kiili vahi alla.

Samal päeval toimusid läbiotsimised ka Kaljuranna ja Kiili töö- ning elukohtades. Samuti teostatakse läbiotsimisi mitmes teises kohas.

Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on Allan Kiil võtnud väidetavalt altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning endine juht Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses. Tegemist on ühe suurima korruptsioonijuhtumiga peale maadevahetust.

Oktoobri lõpus esitas riigiprokuratuur Tallinna Sadama süüasjas kuriteokahtluse ka kahele Poola laevaehitusfirma juhtivtöötajale suures ulatuses altkäemaksu andmises. Oktoobri lõpus kuulasid Poola õiguskaitseasutuse töötajad Eesti riigiprokuratuuri taotlusel mehed kahtlustatavatena üle ja menetlustoimingute juures viibis ka Eesti kaitsepolitseinik.

Riigiprokurör Laura Feldmanise sõnul lubasid mehed esitatud kahtlustuse järgi Tallinna Sadama juhatuse liikmele Allan Kiilile altkäemaksu üle miljoni euro, millest osa oli avalike menetlustoimingute alguse ajaks edasi antud. Ühte meest kahtlustatakse lisaks altkäemaksu andmisele ka rahapesus. Kahtlustuse järgi anti altkäemaksu praamide ehitamise lepingu sõlmimise eest osaühinguga TS Laevad.

Tallinna Sadamat puudutavas kriminaalasjas on praeguseks esitatud kuriteokahtlustus kümnele inimesele, kellest kaheksa on Eesti kodanikud, keda kahtlustatakse kas altkäemaksu võtmises, altkäemaksu andmises, sellele kaasa aitamises või rahapesus. Lisaks Kaljurannale ja Kiilile on Eesti poolelt saanud kahtlustuse Tõnis Pohla, Toivo Promm, Kaido Tamberg, Anna Annikova, Üllar Raad ja Eno Saar.

Alates Kaljuranna ja Kiili vahistamisest on advokaadid taotlenud nende vahi alt vabastamist või vahistamise asendamist elektroonilise valvega.

Kiili puhul on kaitsja taotlenud vahistamise asendamist elektroonilise valvega. Harju maakohus jättis oktoobris Tallinna Sadama kriminaalasjas altkäemaksu võtmises kahtlustatava endise juhatuse liikme Allan Kiili vahi alla. Tallinna ringkonnakohus jättis otsuse muutmata. Kaitsja esitas selle kohta määruskaebuse, ent 3. detsembril otsustas riigikohus seda mitte menetlusse võtta.
Ka Kaljuranna kaitsja on vaidlustanud oma kaitsealuse vahistamise, kaks kohtuastet sellega ei nõustunud. Riigikohus võttis 4. novembril aga Kaljuranna kaitsjate määruskaebuse, millega vaidlustati Kaljuranna vahistamismäärus, menetlusse.

Kaljuranna kaitsja vandeadvokaat Leon Glikman on öelnud, et tema kaitsealuse põhiõigusi on räigelt rikutud, mistõttu ta pöörduski ta riigikohtusse. Nimelt näeb eurodirektiiv Glikmani sõnul selgelt ette, et kahtlustatavale on kohustuslik näidata tema vahistamise põhjendatust kinnitavaid tõendeid, kuid Kaljurannale neid näidatud pole. Glikman on ka ennustanud, et riigikohtus on tulemas fundamentaalne vaidlus selle üle, kas Kaljuranna vahistamine üldse oli seaduslik.
Riigikohtu otsus peaks tulema jaanuaris.

Paralleelselt Kaljuranna vahistamise seaduslikkuse vaidlustamisega taotlesid tema kaitsjad ka mehe vahistamise asendamist elektroonilise jalavõruga. 27. oktoobril jättis Harju maakohus kaitsjate taotluse rahuldamata ja Ain Kaljuranna vahistamise asendamata elektroonilise järelevalvega.

Praeguses seisuga midagi uut riigiprokuratuuril käimasoleva kriminaalasja kohta öelda pole. Jätkuvad hulgalised ja igapäevased menetlustoiminguid ning kapo ja prokuratuur teevad kriminaalasja uurimisel ka rahvusvahelist koostööd. Kiil ja Kaljurand on endiselt vahi all. Prokuratuur on öelnud, et kui vahistamist saab asendada kergema tõkendiga, ilma, et see menetlust kahjustaks, siis prokuratuur kindlasti kaalub neid võimalusi.

Savisaare kahtlustuse sisu pole muutunud

Edgar Savisaare korruptsioonikahtlustus pole süüdistuseks muutunud – asi on endiselt eeluurimise all ning pole riigiprokuratuuri saadetud. Seetõttu uusi detaile ei avalikustata.

„Mõistame kriminaalasja olulisust ja avalikkuse põhjendatud tähelepanu ning prokuratuur on lubanud, et kriminaalasi saadetakse kohtusse nii kiiresti kui võimalik. Põhjendatud kahtlustuse sisu ei ole muutunud, kahtlustatavate ning kuriteoepisoodide hulk on endine, Savisaart kahtlustatakse neljas kuriteoepisoodis,“ ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro.
Avalikud menetlustoimingud selles kriminaalasjas algasid paljudes kohtades korraga 22. septembri hommikul. Huvitaval kombel sai meedia toimingutest teada läbi Aivar Tuulbergi kinnipidamise Lõuna-Eestis, mitte aga näiteks linnavalitsuse läbiotsimise kaudu.

Seos Savisaarega tuli avalikuks mõni aeg hiljem ja seepeale saatis riigiprokuratuur välja teate: „Täna hommikul (22.09.2015) esitas kaitsepolitsei Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kahtlustuse korduvas altkäemaksu võtmises. Kahtlustuse järgi võttis Edgar Savisaar 2014. ja 2015. aastal korduvalt altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka kolmanda isiku kasuks kokku mõnesaja tuhande euro väärtuses. Täna esitati kahtlustus ka mitmele inimesele, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises, andmises ja vahendamises. Kõik kahtlustatavad on Eesti kodanikud. Alates tänasest hommikust teostavad kaitsepolitsei ametnikud menetlustoiminguid mitmes kohas ning mitme inimese suhtes. Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur.“

Asja tegelik ulatus ning ärimeeste nimed selgusid sama päeva pärastlõunal pressikonverentsil.
Niisiis tõi 22. september Eesti poliit-ja ärimaastikku silmas pidades kaasa tõelise pommuudise: ühekorraga said kahtlustuse tipppoliitik ning neli tippärimeest. Edgar Savisaar, Kalev Kallo, Villu Reiljan, Hillar Teder, Alexander Kofkin, Aivar Tuulberg, Vello Kunman. Vaieldamatud Eesti tipud, kes poliitikas, kes äris. Sealhulgas kahtlustatakse Edgar Savisaarelt korduvas altkäemaksu võtmises.

Samal päeval otsiti läbi kõigi kahtlusaluste elu-ja töökohad. Savisaare Hundisilma kodu läbiotsimisele oli kapo kaasa võtnud ka reanimobiili. „Peame lähtuma sellest, et inimese tervis on oluline ja kuivõrd see on avalik fakt, et Savisaarel on olnud tervisega probleeme, siis me pidime seda ette nägema ja arvestama võimalusega, et selline menetlustoiming võib talle kuidagi pärssivalt mõjuda ja et tema tervis oleks tagatud, selletõttu kiirabi seal juures oli,“ põhjendas kapo peadirektor Arnold Sinisalu toona.

Kahtlustuse järgi võttis Edgar Savisaar 2014. ja 2015. aastal korduvalt altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka kolmanda isiku kasuks kokku mõnesaja tuhande euro väärtuses. Karistusseadustik näeb altkäemaksu korduva võtmise eest ette 1–10-aastase vangistusega.
Niisiis oli kahtlustuse järgi ühe inimese – Savisaare - huviks raha, nelja inimese – Tederi, Kofkini, Tuulbergi, Kunmani - huviks kas isiklikud või oma ettevõttega seotud hüved.

Riigi peaprokurör Lavly Perlingu sõnul räägitakse põhjendatud kuriteokahtlustuse puhul neljast kuriteoepisoodist: rendilepingu põhjendamatu pikendamine ja selle eest hüvede saamine; puuduva ehitusloaga seotud ehitustööde jätkamine, mille eest lubati vara; kruntide vahetamine ning selle eest lubatud hüvitus ning hankemenetlusega seotud episood, mille eest saadi vara.

Eesti Päevalehe andmetel puudutab tõsisem episood Hillar Tederit, kellele esitatud altkäemaksu andmise kahtlustus on seotud kinnistute vahetamisega. Selle eest olevat Teder lubanud Keskerakonnale üle 200 000 euro suuruse laenu.

Teised episoodid puudutavad märkimisväärselt väiksemaid summasid. Aivar Tuulberg maksis väidetavalt 50 000 eurot altkäemaksu Kultuurikatla ehitustöödega seotud hangete eest. Villu Reiljan vahendas kahtlustuse järgi väidetavalt Vello Kunmani 20 000 euro suurust altkäemaksu, et viimane saaks ehitada lõpuni oma ehitusloata elumaja. Soodsamate rendilepingute pikendamise kahtlustus puudutab väidetavalt Alexander Kofkinit, kes tasus Savisaarele hüvedega.
Altkäemaks liikus nii sularahas kui ülekannetega, samuti – nagu öeldud - hüvede näol.

Tallinna volikogu esimehe ametit pidav Keskerakonna finantssekretär Kalev Kallo aitas kaasa altkäemaksu andmisele ja võtmisele nii Savisaare kui Keskerakonna puhul.

23. septembri tööpäeva lõpus esitas riigiprokurör Laura Vaik kohtule taotluse kõrvaldada kohtueelse menetluse ajaks ametist nii Edgar Savisaar kui Kalev Kallo.

25. septembril tegi kohus otsuse Kallo osas, teatades, et ei rahulda riigiprokuratuuri taotlust teda ametist kõrvaldada.

30. septembril otsustas kohus, et rahuldab prokuratuuri taotluse kõrvaldada Savisaar ametist. Otsus jõustus koheselt, kuid seda sai edasi kaevata, mida Savisaare kaitsjad ka tegid. Tallinna Ringkonnakohus jättis ametist kõrvaldamise jõusse, otsus tehti 23. oktoobril. Detsembri esimesel päeval teatas Riigikohus, et ei võta Savisaare kaitsjate kaebust menetlusse, ametist kõrvaldamine jäi lõplikult jõusse. Jaanuaris saavad kaitsjad (nelja kuu möödudes) taotleda kohtult ametist kõrvaldamise põhjendatuse kontrollimist.

Oktoobri esimestel päevadel kogunesid linnajuhid Hundisilmale. Justkui vilistades sellele, et Savisaar on ametist kõrvaldatud. „Mulle tundub, et võitluskaaslased tahavad, et Savisaar vangi pandaks. Kui kaua selline tsirkus jätkub, ei jäägi prokuratuuril muud üle, kui seda taotleda,“ ütles tona kriminoloogia professor Jüri Saar (Vabaerakond) Postimehele.

Riigiprokuratuur märkis toona, et ametist kõrvaldamise eesmärk on tagada, et Savisaar ei saaks tunnistajaid mõjutada oma ametiseisundit ära kasutades. „Praegusel hetkel puuduvad prokuratuuril andmed, et Edgar Savisaar oleks tunnistajaid mõjutanud endale soodsaid ütlusi andma,“ ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja.

Eelmisel nädalal oli korruptsioonisüüdistuse tõttu ametist kõrvaldatud Savisaar Raekojas üritusel, kaelas linnapea ametikett. "Seda, kes ja millistel tingimustel võib kanda linnapea ametiketti, otsustab Tallinna linnavolikogu," ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro, lisades, et juhul, kui Savisaar asub tunnistajaid mõjutama endale soodsaid ütlusi andma või takistab muul viisil kriminaalmenetlust, saab prokuratuur taotleda kohtult praeguse tõkendi karmistamist.

„Dokumendimaffia“ juhtdaam endiselt vahi all

Aasta kõige kentsakama korruptsiooniloo võib ristida „daamide dokumendimaffiaks“. Nimelt selgus oktoobri lõpus, kuidas peamiselt naistest koosnev kuritegelik ühendus äritses aastaid riiklike dokumentidega.

Politsei pidas oktoobri lõpus kinni 12 inimest, keda kahtlustatakse ebaseaduslikul teel riiklike dokumentide saamiseks eelduste loomises. Ühteteist neist kahtlustatakse esimese astme kuritegudes: 65-aastast naist kahtlustatakse kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja sinna isikute värbamises, kümmet isikut, sealhulgas nelja politsei- ja piirivalveameti töötajat, sellesse kuritegelikku ühendusse kuulumises.

Kriminaalmenetlus on hetkel aktiivse uurimise faasis, suur hulk toiminguid on läbi viidud, kuid palju tööd on veel teha. „Kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja juhtimises kahtlustatav on endiselt vahi all ning prokuratuur peab seda põhjendatuks ja vajalikuks. Kokku on kriminaalasjas 13 kahtlustatavat (pressikonverentsi järgsetel päevadel esitati kahtlustus veel ühele inimesele, altkäemaksu andmises, kuritegelikku ühendusse kuulumisse teda ei kahtlustata),“ märkis riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro.Lisaks kriminaalmenetlusele vaatab PPA üle ka sisemist töökorraldust.

Niisiis oli kuritegeliku ühenduse juht varem kriminaalkorras karistamata 65-aastane naine. Juhtumiga on seotud ka neli PPA teenistujat. PPA sisekontrollibüroo sai esmase teabe skeemi kohta tänaseks umbes üheksa kuud tagasi. Seda infot kinnitas ka PPA järelkontrolli süsteem. Nimelt liiguvad kõik kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna dokumendid ja sisseantavad taotlused edasi järgmisse etappi, mille üks ülesanne on kontrollida dokumentide tõele vastavust. „Kontrolli käigus tuvastatu kinnitas meile laekunud esmast teavet,” kinnitas juhtumit tutvustanud sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra.

Naisel tuli pähe mõte hakata teenima inimeste arvel, kellel puuduvad nõuetekohased dokumendid. Menetluse käigus tuvastati ka n-ö iseseisvaid harusid ja 12. tuvastatud isik tegeles sama skeemiga, millega kuritegelik ühendus, makstes PPA ametnikele iseseisvalt altkäemaksu.
Mõnda isikut kahtlustatakse ka korduvas altkäemaksu andmises, mõnda korduvas altkäemaksu võtmises ja mõnda vahendamises. See liigitab kuriteo esimesse astmesse kuuluvaks, mille eest karistusseadustik näeb ette kuni kümneaastase vangistuse. Altkäemaksusummade suurust pole veel avalikustatud, kuid juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus on öelnud, et jutt käib tuhandetest eurodest. Samuti on esitatud väiksemaid kuriteokahtlustusi, mis on seotud dokumentide võltsimisega, tähtsate isiklike dokumentide ebaseadusliku hankimisega ja teiste isikute nimele välja antud dokumentide kasutamisega.

Kuigi võrgustikku võib pidada ka sõpruskonnaks, oli asi sellest kaugel. Kõik üksteise olemasolust ei teadnud. Ka neli PPA kodakondsus- ja migratsioonitöötajat polnud teadlikud, et kaasametnikud tegelevad samas grupeeringus samalaadsete kuritegudega. Tegemist oli sõna otseses mõttes kuritegeliku grupeeringuga, mille liider oligi loonud konkreetse tegevussuuna jaoks. Ühenduse juhil oli Eesti kodakondsus ja menetluse käigus tuvastati, et ta oli korraldanud endale veel kaks kõrvalidentiteeti. Grupeeringu juht oli loonud kuritegeliku skeemi, mille ülesanne oli aidata vajaminevate dokumentidega varustada ja tagada, et nende tingimused ja nõuded oleksid täidetud.

PPA ja riigiprokuratuur on juba tuvastanud skeemi, et kuritegelik ühendus andis sellekski kindlaid suuniseid ja korraldas süsteemi, kuidas keeleeksamit ning kodakondsus- ja põhiseaduse tundmise eksamit edukalt teha. Siin tulid mängu veel mõned kuritegelikku grupeeringusse värvatud isikud ja ilusalongi töötajad. Viimati nimetatute ülesanne oli muuta värvatud isikud võimalikult sarnasteks nendega, kelle pildid olid isikut tõendavatel dokumentidel. Oma tegevuse varjamiseks kasutasid kuritegelikku ühendusse kuuluvad isikud omavahel hüüdnimesid.

Nagu möönis Evestus, on seekord tegemist veidi erakordse kaasusega. Nimelt on 11-st kuritegelikku ühendusse kuulunud liikmest kümme naised. Tegemist on keskealiste inimestega. Kõige vanema ehk 65-aastase naise – grupeeringu juhi - teadmata ei toimunud midagi.