Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on Tallinna linnavalitsus mures võidusamba rajamise ettevalmistuste ebarahuldava kulgemisega, mis seab kahtluse alla samba valmimise valitsuse poolt määratud tähtajaks, teatas Raepress.

„On kahetsusväärne, kui puuduste pärast ehitusprojektis lükkub samba rajamine edasi,” leiab Aas.

Abilinnapea on mures, et kaitseministeeriumi ametnike poolt ministeeriumi tippjuhtidele edastatav info moonutab võidusamba töökoosolekutel toimuvat, asetades halba valgusesse omavalitsuse spetsialistide töö samba planeeringulahenduse seaduste ning hea ehitustavaga vastavusse viimisel.

„Tundub, et samba valmimise eest vastutavad ametnikud püüavad ministrit ja kantslerit eksitada, jättes mulje, otsekui tuleneksid raskused samba püstitamisgraafikus püsimisega mitte nende valearvestustest, vaid linnaplaneerimisameti spetsialistide pahatahtlikkusest,” selgitas Aas.

„Pean küüniliseks käitumist, kui meie olulise ajaloosündmuse, Vabadussõja võitu tähistava mälestusmärgi rajamisest püütakse vormida propagandaaktsiooni Tallinna linnavalitsuse vastu,” leidis abilinnapea.

„3. juuli õhtul kaitseministeeriumi pressiesindaja poolt väljastatud teates süüdistatakse meid taas ehitusloa andmisega viivitamises, väites, et ehitusloa taotlus esitati juba 23. mail ning selle rahuldamiseks on seaduse järgi aega 20 päeva. Samas jäetakse mainimata, et taotluse juurde kuuluv projekti põhikaust toodi linnavalitsusse alles 18. juunil ning täiendavad joonised 27. juunil. Ehitusluba samba vundamendile ja tehnovõrkudele väljastati juba 1. juulil, so kolme tööpäeva jooksul,” ütles abilinnapea.

Taavi Aas avaldas lootust, et analüüs Vabadussõja võidusamba rajamise ette tõstetud takistuste väljaselgitamiseks näitab ära senises töös esinenud puudused, osutab ettevalmistustöö takerdumise tegelikele põhjustele ning annab planeerimisameti spetsialistidele lõpuks võimaluse võtta vastu otsuseid ilma hirmuta sattuda igal hetkel avaliku rünnaku objektiks.

„Kindlasti annab monitooring ka õiglase hinnangu neile otsustele, millele tuginedes algselt kivisambana mõeldud monumendist sai insenertehniliselt keerukas klaasobjekt, mille rajamise kogemus Eestis puudub,” usub Aas.