Aarne Rannamäe kolleegid meenutavad: poliitikuhakatised helistasid sageli hirmunult stuudiosse, et kes täna "AK" ankur on

 (32)
Erinevad meenutuslood seoses Rannamäega
Aarne Rannamäe
Foto: Vallo Kruuser

Vikerraadio tänane saade "Reporteritund" oli pühendatud meie seast lahkunud ajakirjanikule Aarne Rannamäele. Saates rääkisid Rannamäe juhitud ERRi välistoimetuse töötajad enda kogemustest ja arvamustest seoses lahkunud sõbra, kolleegi ja ülemusega.

Neeme Raud alustas saadet tõdemusega, et palju on juba selle raske nädalavahetusega öeldud.

Välisteemasid kajastav ERRi ajakirjanik Peeter Kaldre lisas siiski, et president Toomas Hendrik Ilvesel on õigus, kui ta ütles, et Aarne oli ajakirjanik suure A-tähega. Kaldre iseloomustas ülemust, sõpra ja head kolleegi, kui "vana ratsu, kes kündis ühte põldu ja ei kaldunud kõrvale."

ERRi ajakirjanik Astrid Kannel lisas, et talle meeldis Aarne isepäisus ja ta oli loomupäraselt tark, seega see isepäine olemine talle sobis.

"Ta oli üsna paindumatu, et me kõik valime mingi tee ja ta oli endas asjad läbi mõelnud, tal olid põhimõtted, millest ta ei taganenud kunagi," rääkis Kannel.

Kannel lisas, et Rannamäe ei otsinud üldse kompromisse, ka iseenda sees mitte ning et ta ei läinud libedale teele.

Samuti välistoimetuses töötav Tarmo Maiberg ütles, et Aarne täpsus oli fenomenaalne ja meenutas, et teinekord helistas Aarne talle ning ütles, et ei ole täpselt sellise nimega asukoht Lähis-Idas. "Mina ei suutnud isiklikult nii kiiresti ja nii täpseks minna," rääkis Maiberg.

Saates liitus samuti välistoimetusse kuuluv Arni Alandi telefoni teel ja ütles, et täiendaks kolleege tõdemusega, et Rannamäes oli heas mõttes aristokraatset hoiakut. "Ta ei teinud tööd, mida näen nooremate kolleegide peale, kus on deklaratiivne hoiak, et näed, ma teen ajakirjandust. Tema seda ei olnud, ta tegi alati seda, mis talle meeldis ja mida ta tahtis," rääkis Alandi. "See ei olnud tema jaoks töö töö mõttes, vaid asi, mida sa tahad teha."

Seotud lood:

Lõbusad lood: elu tüng, Moskva äpardus ja salapärane jooks

Lisaks headele sõnadele meenutas Peeter Kaldre, et nad tulid Rannamäega enam-vähem ühel ajal meediasse ja tegid mõlemad ühte ja sama asja: kajastasid 1980. aastast välispoliitikat, üks raadios ja teine teles. Huvitav oli aga Kaldre sõnutsi see, et raadio ja tele ei lävinud toona eriti omavahel ja oli kurioosne, et kui tagantjärele meenutada, siis saadi isiklikult Rannamäega tuttavaks alles 13 aastat hiljem ja seda üldse Istanbulis. "Ise ka irvitasime, et lõpuks ometi Türgis nägime. Saime kohe, julgen öelda ka et lausa headeks sõpradeks. Meil oli ühine maailma nägemine," meenutas Kaldre.

Hiljem meenutas Kaldre veel üht Rannamäega seotud seika. Nimelt sõitis ta ühel suvise ajal rattaga mere äärde ja nägi, et Aarne tuleb joostes vastu. See oli aeg, kui ta oli järsku maratonide lummuses, meenutab Kaldre. Kolleegi ja sõpra nähes Kaldre pidurdas ja küsis Rannamäelt, et mis teed ja kuhu lähed? Aarne vaid rehmas käega ja pani edasi. Hiljem helistas ta Kaldrele ja lisas, et tal oli tempo peal ja ta ei saanud rääkida, aga nüüd kõik korras, et ära muretse.

Seoses Astrid Kanneliga meenutati ka lõbusat lugu, kus Kannel oli mingil muul põhjusel teel Moskvasse ja pakuti välja, et kui sinna lähed, siis miks mitte olla ERRile kaastööline. Aarne Rannamäe oli see, kes pidas toona nö tööintervjuud Kanneliga ja ta küsis igasuguseid asju, aga seda, kas Kannel oskab vene keelt, seda ta ei küsinud. "Ja ma ei osanudki ning nägin toona palju vaeva, et oma asjadega hakkama saada," meenutas Kannel. "Olen selles mõttes väga suure tünga pannud talle," lisas Kannel.

Samuti meenutas Astrid Kannel tõika, kui ta kunagi Moskvas olles saatis 1. aprilli Rannamäele sõnumi, et Venemaa presidendile Vladimir Putinile tehti atentaat ja ta ei tea, mida teha nüüd. Koheselt saatis Kannel järgi ka sõnumi, et tegemist oli naljaga, aga Rannamäe oli ummikus parajasti ja sai lugeda vaid esimest sõnumit. "Ta on hiljem mulle öelnud, et pole kunagi 1. aprillil sellist tünga rohkem saanud," meenutas Kannel.

Arni Alandi meenutas ka ühte kunagist suve, kui ERRi korrespondendid tulid Eestisse, et puhkuse ajal kohti täita. Ühekoos oldi suvepäevadel näiteks koos Krister Parisega ja Peeter Raudsikuga ning kogu see seltskond oli selline, et maailmavaade oli seinast seina. Sellest hoolimata ei tulnud kunagi probleeme, sest Aarne oskas märkamatult panna parima saate teenistusse, et see oleks objektiivne ja selge ning mitte kallutatud.

Loe veel

Samuti meenus Alandile seik, kui Rannamäe otsis internetist meeleheitlikult taga falafeli (Lähis-Ida traditsiooniline toit - toim.) retsepti, mis polnud päris tavaline ja kui ta sai selle kätte, siis oli vaja tal kohe leida ka kolme erinevat sorti hummuse retsepte. Sama järeleandmatu suhtumine oli tal ka välispoliitika suhtes, tõdes Alandi.

Neeme Rauale meenus aga juhtum, kui Washingtonis peeti ilmselt Raua sünnipäeva ja seltskonnas oli ka üks inimene, kellel arvati olevaid sidemeid ühe riigi luureteenistusega. Rannamäe oli ukse pealt selle inimese tõttu vabandanud ja lahkunud, kuna ei saavat samas ruumis olla.

Lähis-Ida armastus ja karmikäeline sisepoliitika

Kolleegid tõdesid, et Rannamäe Lähis-Ida armastuse algushetke tegelikult keegi ei teagi. Kaldre sõnul ei paelunud Rannamäed mitte ainult Israel, vaid kõik ümberkaudsed riigid ja islam üldisemalt. Tal oli kodus näiteks 8-9 keeles koraane, rääkis Kaldre.

Rannamäe võttis kolleegide sõnul aga lisaks välispoliitika teemadel ükshaaval letti ka Eesti poliitikuid. Neeme Raud näiteks meenutas, kuidas poliitikud helistasid ja küsisid, et kes on tänane "Aktuaalse Kaamera" ankur.

"Jah ja kui nad kuulsid, et on Rannamäe, siis tekkis piinlik vaikus, aga ära öelda oli ka imelik ja siis see õnnetu poliitikuhakatis tuli ja sai, kui ta oli seda väärt. Aga lambist ei kottinud ta küll kedagi," lisas Kaldre.

Astrid Kannel sekundeeris kolleegidele ja tõdes, et kuigi neile võis tihtipeale tunduda, et Aarne oli kuri, siis oli ta pigem terav. Kanneli sõnul liigutas avalikkust alati justnimelt intervjueeritava vastus Rannamäe küsimustele.

Samuti meenutasid kolleegid, et Rannamäe pani aegajalt inimesi ka lollusi rääkima ja siis saadigi teada, et mis selle inimese sees on ning see ongi hea ajakirjaniku tunnusmärk.

13. septembri "Reporteritund" oli pühendatud hiljuti meie seast lahkunud Aarne Rannamäele, kes juhtis oma muude ajakirjanikutööde kõrval aastaid Vikerraadios ka välispoliitikasaateid.

Saatejuht oli Neeme Raud ja Eesti üht säravamat välispoliitikakommentaatorit meenutasid kolleegid Astrid Kannel, Peeter Kaldre ja Tarmo Maiberg. Telefoni teel ühines ka Arni Alandi.

Aarne Rannamäe lahkus meie hulgast 10. septembril 2016.

Aarne sündis 10. mail 1958 Tartus. 1976. aastal asus Aarne õppima Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal. Juba siis sai tema eriliseks huviks välispoliitika. Lõpetanud 1981. aastal ülikooli, tuli Aarne tööle ETV-sse.

1980-ndatel oli Aarne tööks ETV-s ühiskonnaelu ja välispoliitika saadete juhtimine ("Rahvusvaheline panoraam", "Vaatevinkel", "Ajapilt" jne) .

1990-ndatest on Aarne olnud seotud "Aktuaalse kaamera" meeskonnaga, juhtides ka 1990-ndate teisel poolel toimetust. Kuni tänaseni oli Aarne juhtida "Aktuaalse kaamera" välisuudiste töö.

Lisaks juhtis ta ETV-s aastast 2007 saadet "Vabariigi kodanikud" ning oli ka üks "Välisilma" saatejuhte. Samuti oli ta Vikerraadio populaarse saate "Rahva teenrid" üks saatejuhtidest.

Oma särava ajakirjandusliku tegevuse eest on Aarnet tunnustatud Vabariigi Presidendi poolt Valgetähe V Klassi teenetemärgiga (2007) ja ERR-i ajakirjanduse kvaliteedi kõrgeima autasu, Valdo Pandi nimelise preemiaga (2008).

Võida 200€ väärtuses TOTO koolitus
Mis on toto.ee?
TOTO on ennustusportaal, kus mängus miljonid eurod. Saa totoproffiks! Loosi läheb TOTO koolitus 10-le koos
karastusjookide ja snäkkidega, 100€ tasuta panustamisraha (10€ per inimene), 100% sissemakse boonus kuni 100€.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmänguga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks.
Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult.


Tänud vastamast ja head loosiõnne!