RHN-i aseesimehe Peeter Kreitzbergi sõnul oli Urmi umbusaldamise poolt neli ja vastu viis RHN-i liiget. ETV juhi umbusaldamiseks oleks olnud vaja vähemalt kuut poolthäält.

RHN-i liikmed, kes algatasid Urmi umbusalduse, esitasid rea süüdistusi, et Urm oma rollist välja läinud ja esitanud avaldusi, mis tema kompetensti ei kuulu, nagu näiteks Eurovisiooni ärajätmine, ütles Kreitzberg BNS-ile.

Tema sõnul lükkas Urm need süüdistused ümber, kinnitades, et ei ole midagi sellist väitnud.

“Ausalt öeldes, ega päris selget sotti polnud võimalik saada,” nentis Kreitzberg.

Urm on varem kinnitanud, et ei kavatse ise ametit maha panna, kuigi tunnetab enda distantseerumist ringhäälingunõukogust ja valitsusest.

Urm väitis mai lõpus, et Reformierakond tahab ETV-ga “ühele poole” saada. “Sealt tuleneb ka poliitiline otsus finantseerida ETV-d vaid pooles ulatuses taotletud summast,” märkis Urm.

Reformierakonna esimehe Siim Kallase juhitav rahandusministeerium soostus ETV-le andma riigigarantii 37 miljoni krooni laenamiseks taotletud 77 asemel.

Urm on viidanud ka Eurovisiooni ärajäämisele ja teatanud seda, et ETV võib rahapuuduse tõttu jaanipäevast pildi edastamise lõpetada.

Vastavalt ringhäälinguseadusele on ETV juhatuse esimehega töölepingu sõlmimine ja lõpetamine ringhäälingunõukogu pädevuses.