Paarisajaleheküljelise teose “Päästetud kroon” kohaselt ulatub Savisaare krooni-vastasus juba 1988. aastasse, mil tema juhitud IME Probleemnõukogu propageeris koru ehk konverteeritava rubla kehtestamist kogu Nõukogude Liidus, kirjutab Postimees.

Vastupidisel seisukohal oli Rein Otsasoni juhitud töögrupp Majanduse Instituudis, mis soovitas orienteeruda liiduvabariigi oma konverteeritava raha kasutuselevõtule.

“Üks tulisemaid oma raha vastaseid oli tol perioodil Rahvarinde juht Edgar Savisaar ja tema lähemad mõttekaaslased Enn Roose, Ivi Proos ja teised,” kirjutab Aare oma raamatus.

IME koondkontseptsiooni surus Savisaar hoopis idee ostutšekkidest või maksekaartidest, mis olnuks mõeldud tagama elanike varustamist defitsiitse kaubaga. “Eesti raha toetajad said omal nahal tunda, et selle idee kõige vihasemad vastased elavad ja tegutsevad koduvabariigis,” kommenteerib seda sammu Aare raamat.

“Isemajandava Eesti raha asjus ajas Rahvarinne selgelt Moskva-meelset poliitikat. /…/ Moskvas mõisteti väga hästi, et üksnes oma raha tagab ühele liiduvabariigile täieliku majandusliku iseseisvuse,” märgib Aare.

Savisaare juhtimise alla läinud ENSV Plaanikomitee jätkas hiljem kroonile vastutöötamist “vargsi ja hiilimisi, ilma avaliku põhjendamiseta”, avaldades selleks survet valitsusjuht Indrek Toomele, kirjutab Aare.

“Võib oletada, et Rahvarinde liidril Edgar Savisaarel oli mingi kokkulepe N Liidu võimueliidiga, mis seisnes selles, et kui te oma raha ei taotle, siis teeb keskus teile mitmesuguseid järeleandmisi,” märgib Aare.

Aare andmetel soovis Savisaar krooni kehtestamist nihutada kuni 1995. aasta alguseni ning muutis meelt alles pärast 1991. aasta augustisündmusi.

Aare ütles, et kirjutas raamatu ilma Savisaarega rääkimata, sest viimane loobus kokkulepitud intervjuust.

Aare kuulub erakonda Uus Eesti, mis ühines hiljuti Eestimaa Rahvaliiduga.