“Ma sain aru, et erakonda mõjutatakse tugevalt väljapoolt. Kui ma andsin nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks, siis ma püüdsin maksimaalselt selgusele jõuda, et kas endine esimees Villu Reiljan on veel protsesse mõjutamas ja mulle kinnitati mitmelt poolt, et kindlasti mitte. Ma jäin seda sinisilmselt ka uskuma, aga juba kuskil juuli teises pooles sai mulle selgeks, et see oli tõesti naiivne arvamus,” sõnas Aare Delfile.

Aare sõnul säilitas Reiljan erakonna juhtkonnas inimesed, kelle kaudu ta sai jätkata erakonnas toimuva mõjutamist. “Mind püüti ka tema poole suunata, et ma temaga suhtleks ja räägiks. Sealt hakkasid minu tähelepanekud kujunema ja lõpuks muutusid need üsna kindlateks seisukohtadeks.”

Aare ütles, et ka Lauri Vitsuti peasekretäri ametisse jäämise taga oli just Reiljani soov.

“Kui me oleksime saanud õigeaegselt peasekretäri välja vahetada, siis me oleksime saanud iseseisvat poliitikat edasi arendada ja neid ideid edasi arendada, mida mina toetasin. Kuna see ei õnnestunud ja aseesimehed toetasid raudselt Vitsuti jätkamist, siis läkski nii nagu läks. Siin oli Reiljani mõju täiesti olemas. Sündmuste loogika ja kõik näitas mulle, et see tugi võis tulla Reiljanilt.”