Aab jäi jääknähtudega sõites politseile vahele 11. märtsil Tartus Lõunakeskuse juures. Aab tunnistas, et peaminister Jüri Ratasele ta oma teost ei rääkinud, vaid Ratas kuulis sellest siseminister Andres Anveltilt.

Küll aga kaitses Aab end süüdistuse eest, et ta varjas politsei eest oma ametit. Ta rääkis, et ütles kolmele patrullpolitseinikule 11. märtsil, et ta töötab riigihalduse ministrina ja on vabariigi valitsuse liige. Nii läks ka kirja samal päeval tehtud protokolli.

Üle-eelmise nädala lõpus tuli tema Gmaili kontole teade tehtud väärteootsusest. Aab ütles, et avas e-toimiku eelmisel esmaspäeval, 9. aprillil. Väärteootsuses oli tema ametinimetus muundunud „riigikogu ametnikuks”. Kuidas see niimoodi juhtus, ta selgitada ei osanud.

Delfile teadaolevalt oli info moondumise ja kinnijäämise põhjus tõesti viga PPA-s.

Aabi jutt on vastuolus Anvelti jutuga. Siseministeeriumi teatel ei tundnud patrull Aabi ära ning temas tundis ministri ära alles süüteo menetleja, kelle kaudu liikus info politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaherile, kes teavitas sellest Anvelti, kes andis info edasi Ratasele. Ratas ütles, et tema kuulis asjast esmakordselt Anveltilt sel laupäeval.

See tähendab, et kõigepealt oli info minister Aabi joobes sõitmisest kuu aega kusagil Lõuna prefektuuri arvutites ning seejärel, peale väärteootsuse tegemist, oli sama info veel umbes nädala kusagil kinni. Alles seejärel hakkas info liikuma ja jõudis otsapidi üles peaministrini.

Aab ütles, et otsustas Ratase informeerimisega oodata, et ära oodata riigi eelarvestrateegia läbirääkimised. Need pingelised läbirääkimised lõppesid reede õhtul ja Aab ütles, et ta ei soovinud nendega riskida. Info liikus Anvelti kaudu Ratasele laupäeval, 14. aprillil. Aab ütles, et tema plaan oli sellest teada anda sel esmaspäeval, 16. aprillil.