Aab ja Wos kirjutavad Postimehes, et kuigi paljude jaoks tuleb inimkaubanduse esinemine Eestis üllatusena, on inimõiguste rikkumine juba seegi, kui kedagi värvatakse prostituudiks selleks sundi, ähvardamist või vägivalda kasutades.

Euroopas satubki valdav osa inimkaubanduse ohvreid seksitööstusesse, enamasti prostituudiks.

„Isegi need naised, kes teavad, et nad hakkavad töötama seksiäris, muutuvad ohvriteks, sest nende vabadust piiratakse, teenitud rahast saavad nad vaid osa, nad pannakse tööle rasketes tingimustes, millest nad algul teadlikud ei olnud.” Ministri ja suursaadiku teada on meie regioonis levinud eelkõige just selline inimkaubandus.

Ameerika Ühendriigid ja Eesti koostöös teiste riikidega püüavad sellele nüüdisaegsele orjapidamisele lõppu teha, kinnitavad Aab ja Wos. Näiteks osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade inimkaubanduse ohvrite tagasitoomise ja rehabiliteerimise pilootprojektis, mille kaudu hakatakse välismaale kaubitsetud naisi koju tagasi tooma ja abistama.

„Inimkaubandus ei ole probleem, mida üks riik saaks omaette lahendada või lihtsalt ignoreerida. Inimkaubanduse peatamiseks peame kõik koos töötama: valitsused, MTÜd, jõustruktuurid ja tavakodanikud.”