Valitsuse algatatud eelnõus oli varaseimaks lubatud alkoholireklaami algusajaks kell 22. Eelnõu muudatus on otseses vastuolus Euroopa Liidu rahvatervise poliitikaga, mille kohaselt tuleb tagada elanike tervise kõrgetasemeline kaitse kõikides valdkondades, kaasa arvatud reklaami ja aktsiisimaksude küsimustes, teatas Delfile sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.

Oluline on teadvustada, et väärtushinnangute kujundamisel omab avalikkusele suunatud reklaam olulist mõju. „Telereklaamiga kujundatakse valearusaam, et alkohol on meie igapäevases elus vältimatult vajalik ja paratamatu esmatarbekaup,” tõdes Aab. Majanduskomisjoni poolt pakutud kellaaeg on meediauuringute kohaselt alaealiste telerivaatamise meelisaeg.

Sotsiaalminister on seisukohal, et jätkuvas alkoholi tarbimise tõusutrendi tingimustes ei saa riik lubada alkoholipoliitika liberaalsemaks muutmist. Aabi sõnul on alkoholi telereklaami lubamine lühinägelik, vastutustundetu ja lausa ohtlik olukorras, kuhu me alkoholi tarvitamises oleme jõudnud. „See, et alkoholireklaam on lubatud, näitab, et ärihuvid on senises poliitikas seatud kõrgemale rahva tervisest,” sõnas minister.

Eesti elanike tervise huvides on oluline karmistada alkoholipoliitikat. Eelkõige tähendab see kõrgemaid alkoholi maksumäärasid, avalikkusele suunatud alkoholireklaami täielikku keelustamist, alkoholi kättesaadavuse vähendamist ja sõidukijuhtide pistelisi puhumiskontrolle.

Sotsiaalministeerium on korduvalt pööranud tähelepanu alkoholi reklaamimise ohtudele, eriti selle mõjule kasvavale põlvkonnale. Korduvalt on tehtud muudatusettepanekuid alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse alkoholi käsitlevates sätetes täiendavate piirangute ellu viimiseks. „Rahvas on alkoholireklaami keelustamise poolt, spetsialistid on seda korduvalt nõudnud ja selle vajalikkust ka põhjendanud,” ütles sotsiaalminister. „Alkoholireklaami keelustamine ei kahjusta riigi huvisid ning on arusaamatu, miks seda ei taheta karmistada.”

Näitena võib tuua, et Prantsusmaa keelustas alkoholireklaami televisioonis ning sellele andis 2004. aastal õigustuse ka Euroopa Kohus.

Täna ületavad aga alkoholist põhjustatud vigastuste näitajad Eestis kordades Põhjamaade ja paljude teiste ühendusse kuuluvate riikide sellekohast statistikat. Nii on vähemalt pooled vigastustest põhjustatud alkoholi tarbimisest.

Igal aastal sureb alkoholi pruukimise tagajärjel ligi 2000 inimest. Uuringute põhjal tehtud arvutused näitavad, et ühe inimese kohta tarbitakse Eestis 13 liitrit absoluutset alkoholi aastas.

Võrreldes 1995. aastal läbiviidud küsitluse tulemustega, oli 2003. aastaks pea kümnekordistunud õpilaste osakaal, kes on olnud purjus enam kui 20 korda elu jooksul. Kaks ja rohkem korda purjus olnud 13-aastaste õpilaste osakaal on suurenenud tüdrukutel neljalt 13 protsendini ja poistel 13-lt 25 protsendini. 15-aastastest poistest on kaks ja rohkem korda ennast purju joonud 57 protsenti, samaealistel tütarlastel on see näitaja 42.

Koolides läbiviidud uuringute põhjal mõjutab Eesti noorte tänast alkoholitarbimist järjest enam väärarusaam, et lahja alkohol on karastusjook. Paljud ja järjest suurem osa noortest ei pea siidrit alkoholiks.