Projekt sai alguse riigi ja kodanikuühenduste soovist toetada vene koolide õpetajaid üleminekul kakskeelsele gümnaasiumiharidusele – juba järgmisel õppeaastal peavad venekeelsed koolid õpetama gümnaasiumiastmes 60% ainetest eesti keeles. Lisaks on algatus aidanud sõlmida lähedasi tutvusi eesti koolide õpetajate ja teiste eesti emakeelega inimestega, kes osalesid projektis mentoritena, teatas Avatud Eesti Fond.

Avatud Eesti Fondi projekti koordinaatori Jelena Katsuba sõnul jääb pühapäevane kohtumine selle projekti raames küll viimaseks, aga tekkinud sõprussuhted ja keeleoskus jäävad kestma ka pärast ettevõtmise lõppu. ”Vene õpetajate eesti keele oskus on aasta jooksul teinud läbi hüppelise arengu ja avanud neile täiesti uued võimalused: õpetajad julgevad anda tundi eesti keeles, jälgivad huviga eestikeelset meediat ja mõistavad paremini eesti kultuuri ja mõttemaailma,“ selgitas Katsuba.

Koostöö käigus kogutud tagasiside näitab, et nii õpetajad kui nende mentorid peavad projektist saadud oskusi ja kultuurikogemust väga väärtuslikuks. Õpetajate sõnul on mentorite tugi aidanud neil vabaneda hirmudest eestikeelse õpetamise ees ja tekitanud soovi oma keeleoskust ka edaspidi aktiivselt täiustada.

„Meie kogemus tõestas veenvalt, et siiras inimlik suhtlus ja vastastikune huvi töötavad sageli tõhusamalt kui traditsioonilised keelekursused või kuivad õpikud,“ rõhutas Jelena Katsuba.

Projekti rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Avatud Eesti Fondi ja Briti Nõukogu kaasfinantseerimisel.