46 Eesti natsiohvrit sai Austriast raha
Austria parlament pikendas mullu aprillis Austria lepitusfondi tegevust ja määras avalduste vastuvõtmise uueks tähtajaks eelmise aasta 31. detsembri. Fond alustas tegevust 2000. aasta novembris ning algselt oli selle tegevuse ajaks ette nähtud kolm aastat.
Lepitusfond hakkas tegema väljamakseid 2001. aasta juulis. Eesti fašismiohvrid on saanud hüvitisi ligi 150 000 euro ehk umbes 2,3 miljoni krooni ulatuses.
Viinis asuvasse Austria lepitusfondi büroosse laekus 31. detsembriks Eestist 58 avaldust, millest fond rahuldas 15.
“Ülejäänud 43 avaldust on edastatud Saksamaa fondile “Mälestus, vastutus ja tulevik” või on tagasi lükatud, kuna avalduse esitaja on Valgevenes asuva fondi kaudu oma hüvitise juba kätte saanud,” märkis Sieberer.
Lepitusfond alustas tegevust ajal, kui Austrias oli käibel veel šilling. Austria võimud otsustasid maksta orjatöölistele ühekordse hüvitise 105 000, tööstustöölistele 35 000 ja põllumajanduses töötanuile 20 000 šillingit. Üks Austria šilling maksis umbes 1,1 krooni, praegu on selles riigis käibel euro.
Fond maksis hüvitisi ainult praeguse Austria territooriumil sunnitööl olnud isikutele. See puudutab eelkõige Mauthauseni koonduslaagris ja selle harulaagrites, samuti Dachau harulaagrites olnud inimesi.
Endised sõjavangid selle fondi kaudu hüvitisi ei saanud. Ohvrite sugulased said hüvitist vaid juhul, kui hüvitiseks õigustatud isik suri 15. veebruaril 2000 või hiljem.
Austria vabariigi, liidumaade ja äriettevõtete rahastatav fond on alates 2001. aastast teinud väljamakseid üle 100 000 endisele orja- ja sunnitööle saadetud inimesele. Hinnanguliselt on praegu veel elus 150 000 Teise maailmasõja ajal Austrias sunnitööd teinud inimest.
