40 km tunnis muudaks liikluse palju hullemaks
„Suurema kiiruse piiramise mõte on liikluse rahustamine ja tasakaaluka liiklustava juurutamine,” põhjendas idee autor, Kesklinna vanem Marek Jürgenson. Ta lisas, et kiirustamine on enda aja ebaõige planeerimine ning ummikud ja õnnetused on kiirustamise tagajärg. Nüüd tahab Kesklinna vanem seda sasipundart rahulikuma liiklustempoga harutama hakata.
Ometi ei tule liiklusasjatundja Johannes Pirita sõnul liiklusprobleeme sugugi mitte kiiruspiiranguga lahendada. „Juba praegu on nii, et kesklinnas sõidad reaalselt 27–30 kilomeetrit tunnis,” sõnas Pirita. Tema hinnangul tasub kehva liikluskultuuri tagamaid otsida hoopis Nõukogude ajast. „Meil on auto olnud imetlusobjekt. Selline on suhtumine. Me ei ole autoga harjunud,” selgitas Pirita.
Marek Jürgenson on hea liikluskultuuri näiteks toonud Helsingi, kus kehtib kiiruspiirang 40 km/h. Johannes Pirita aga ei näe sealse hea liikluse põhjuseid väiksemas kiiruses, vaid ikkagi aastatepikkuses autokultuuris. „Seal algas autostumine seitsmekümnendatel, meil aga 1992.–1993. aastal,” sõnas ta ja lisas, et kõigest hoolimata on ka Helsingis ummikud.
Pirita hinnangul muutub ka Tallinna liikluskultuur aastate jooksul paremaks, ilma et selleks peaks lubatud kiiruspiirangut alandama. „Juba praegu on paremuse poole muutumist näha. Mõnel pool ikka lastakse jalakäija üle tee,” ütles ta.
Peale Johannes Pirita on lubatud sõidukiiruse vähendamise vastu ka keskkonnaministeerium. Välisõhu ja kiirgusohutuse büroo juhataja Viktor Grigorjevi meelest ei ole lubatud sõidukiiruse vähendamine otstarbekas, kuna see soodustaks ummikute teket.
„See ettepanek on neil liikluse sujuvuse huvides ja tõsi, mida sujuvam liiklus, seda vähem heitgaase ja õhusaastet. Samas — mida väiksem kiirus, seda väiksem on tänavate läbilaskevõime. Tekivad ummikud, sõidetakse väiksemate käikudega, heitgaase ja saastet tekib rohkem,” selgitas Grigorjev ja lisas, et üldjuhul on aeglasem kiirus keskkonnale halvem.
Kas ja millal uus piirang kehtima hakkab, pole veel teada.
