40 km piirang vähendaks jalakäijatega õnnetusi 20%
Inseneribüroo Stratum ja Tallinna tehnikaülikooli teadurid uurisid, millist mõju avaldaks liiklusohutusele suurima lubatud kiiruse vähendamine kesklinnas 50-lt 40-le kilomeetrile tunnis, kirjutab ajaleht Pealinn.
Stratumi spetsialisti Dago Antovi sõnul on väiksema kiiruse puhul autojuhtidel rohkem aega keerulises olukorras reageerida. Ka õnnetuse raskusaste sõltub sellest, mis kiirusega teisele otsa sõidetakse. «See on puhas loogiline füüsika,» ütles Antov. «Kiiruse vähenemine kaks korda annab energia vähenemise neli korda. Õnnetuste arv jalakäijatega väheneks 20 protsenti. Kiirusel 50 kilomeetrit tunnis on jalakäija tõenäosus ellu jääda 30 protsenti, kui aga kiirus on 40 kilomeetrit tunnis, siis on vastupidi – tõenäosus surma saada on vaid 30 protsenti.»
Uuring käsitles kolme varianti, kuidas vähendada piirkiirust kesklinnas. Esimese puhul vähendatakse kiirust 40 kilometrini tunnis kogu kesklinna tasulise parkimisala piirides, välja arvatud vanalinn, kus säilib õueala režiim. Aastatel 2006-2008 oli selles piirkonnas keskmiselt 136 inimkahjuga liiklusõnnetust. Tuleks paigaldada 20 liiklusmärki, mis läheks maksma 40 000 krooni. Võib arvata, et selle variandi rakendamine tekitab autojuhtides vastuseisu, ka oleks mõnel magistraaltänaval ilmselt vaja rakendada kiiruskontrolli.
Piiramise idee autor, Kesklinna vanem Marek Jürgenson juhtide vastuseisu ei karda. «Kui mõtte välja käisin, järgnes sellele suur meediakajastus,» ütles ta. «Inimesed, kes muretsevad elukeskkonna pärast, toetasid mu mõtet, nn sündinud kummivilistajatele see aga muidugi ei meeldi. Kes arvavad, et maanteel võib 20 kilomeetrit tunnis kiirust ületada, ilma et autojuhiluba ära võetaks, mõtlevad nii ka linnas.»
Antovi kinnitusel arvavad paljud, et suurematel kiirustel läbib teed rohkem autosid. «Ent siis suurenevad ka autode pikivahed,» selgitas Antov. «Maksimaalne läbilaskevõime jääb just 40 kilomeetri kanti. Jutud, et ummikud suurenevad, on puhas jama, sest ummikud ei teki sirgel teel, vaid ristmikel. Pole vahet, kas ristmikule jõutakse 40 või 50 kilomeetriga.»
Teise variandi puhul langetatakse piirkiirust vaid Tallinna südalinnas, välja arvatud vanalinn. 2008. aasta algusest on saanud südalinnas surma või vigastada 43 inimest. Siis tuleks paigaldada 25 märki 50 000 krooni eest. «Autojuhid neelaksid selle variandi lihtsamalt alla, kuid liikluse ohutus märgatavalt ei väheneks,» nentis Jürgenson.
Viimase variandi puhul kehtestuks piirkiirus kesklinna tasulise parkimise alal, senine 50 kilomeetrine piirkiirus säilitataks aga Tartu mnt, Narva mnt, Paldiski mnt, Endla tänava, Gonsiori tänava ja Pärnu mnt lõikudel. Kui magistraalid välja arvata, oli kesklinnas aastatel 2006-2008 juhtunud 109 vigastatute või hukkunutega liiklusõnnetust.
Piirkiiruse vähendamine viiks liiklusõnnetuste arvu seal 11 võrra väiksemaks. Selle lahenduse puhul läheks vaja 65 märki ja see maksaks vähemalt 130 000 krooni. «Jalakäijatele ohtlikeim ala Viru ringist Kosmoseni välja oleks alandatud kiirusega,» selgitas Jürgenson. «Sättida tuleks ka 150 000 krooni eest fooriprogramme, et saaks sõita nö rohelises laines.»
Uuring saadeti ka liiklusega seotud ekspertidele, kellest enam kui pooled toetasid kiirusepiirangut. «Keegi keskkonnaministeeriumist arvas, et kiiruse langetamine mõjub saastavalt,» rääkis Antov. «Kuid kõige rohkem kulutab auto kütust ja saastab just kiirenduste ajal. 40-ga sõites kiirenduste kestvus lüheneb.»
TTÜ professori Ilmar Pihlaku kinnitusel on piirangule kuluv raha inimelu väärtusega võrreldes tühine. «Täies elujõus hukkunu läheb riigile maksma kaheksa miljonit krooni, invaliidistunu 10 miljonit. Selle kõrval on 300-400 000 krooni köömes.»
