Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetest selgub, et Liive saab jätkuvalt riigile kuuluvate ettevõtete juhatuse liikmetest kõige kopsakamat töötasu. Eelmisel aastal oli tema põhitasu 1 695 464 ja tulemustasu 762 933 krooni.

Sissetulek suurenes ka näiteks Eesti Raudtee juhatuse esimehel Kaido Simmermannil ja Elektriraudtee juhatuse esimehel Kaida Kauleril.

Simmermanni põhipalk oli nii 2009. kui 2010 aastal 1 680 000 krooni, kuid 2010. aastal lisandus sellele veel 280 000 krooni lisatasu.

Kauler sai 2010. aastal 746 624 krooni põhipalka ja 226 112 krooni lisatasu. 2009. aastal olid vastavad numbrid 660 000 ja 220 000 krooni.

Minister Partsi sissetulek vähenes

Majandusministeeriumit juhtinud Juhan partsi enda sissetulek aga vähenes möödunud aastal 4,5 protsenti. Parts teenis mullu kokku 686 725 krooni, 2009. aastal aga teenis ta 719 012 krooni.

Ministeeriumi kõrgetel ametnikel läks aga eelmisel aastal ministrist paremini. Asekantsler Ahti Kuningas sai 3,3 protsenti rohkem ja asekantsler Einari Kisel 4,2 protsenti ( Kuningas sai 554 541 ja Kisel 532 098 krooni). Kantsler Marika Priske töötasu küll vähenes, kuid seda vaid 610 krooni võrra 624 432 kroonilt 623 822 kroonile.

Täpsemalt riigile kuuluvate ettevõtete juhtide palkadest loe SIIT.