“25. märtsil toimus veelgi massilisem küüditamine ja kaks leinapäeva aastas ei peaks nüüd küll palju olema,” põhjendas ühenduse esimees Uno Säästla ettepanekut ajalehele Põhjarannik.

Samas pöördumises taotletakse riigikogult leinapäevade kaitse seaduse vastuvõtmist. “See tähendab, et nendel kahel päeval aastas lõpetataks igasugused joomapeod ja trallimised. Kuigi aastas on teatavasti 365 päeva, on igal aastal sattunud mingi pidu just 14. juunile, viimati Pühajärve Beach Party. See on küüditatute mõnitamine. Milleks leinapäev, kui me seda ei austa,” lisas Säästla.

25. märtsi nimetamist leinapäevaks toetas ka koosolekul külalisena viibinud Eesti vabadusvõitlejate Ida-Virumaa ühenduse juhatuse liige Taavet Sillamets.

“See on eesti rahvale kurb päev ja peaks kohe kindlasti olema riiklik püha,” ütles ta, lisades, et neljapäeval polnud väljas ühtki lippu. “Nii kaua, kui me elame, peaksid ikka küüditamiste aastapäevad olema riiklikud pühad.”

Riigikogu on 25. märtsi kuulutamist leinapäevaks erinevate koosseisude ajal küll arutanud, kuid otsuseni pole jõutud.