112 PÄEV: LOE, mis toimub ajal, kui päästekorraldaja sulle telefonis küsimusi esitab

Hädaabikõne on dialoog ning kiire ohuhinnangu andmine sõltub olulisel määral helistaja ütlustest. Kui päästekorraldaja on andnud sündmusele esmase ohuhinnangu ning selgitanud välja, kui kiiresti ja millist abi vajatakse ning määranud ka esmase asukoha, teeb ta infosüsteemis vahesalvestuse. Sellega edastatakse kiirabi- ja päästesündmuse info Häirekeskuse logistikule ning politseisündmuse info PPA politseikorrapidajale.

Samal ajal, kui päästekorraldaja esitab sündmuse kohta täiendavaid küsimusi, tegeleb Häirekeskuse logistik paralleelselt väljasõidukorralduse andmisega lähimale kiirabile või päästjatele. Kui näiteks on juhtunud liiklusõnnetus ning helistaja ütleb, et inimesed on autos kinni ja teadvuseta, siis annavad Häirekeskuse logistikud koheselt kui info jõuab nendeni väljasõidukorraldused kiirabile ja päästjatele. Sama kiiresti tegutseb logistik ka näiteks elumaja põlengu korral. Oluline on siiski teada, et mitte iga kiirabi väljakutse korral ei anta väljasõidukorraldust nii kiiresti. Näiteks kui inimese seisund ei ole erakorraline ning puudub oht elule, antakse vastavalt valitsuse määrusega kehtestatud korrale kiirabile väljasõidukorraldus esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui kahe tunni jooksul.

Vahel on helistajad küsinud, miks te nii palju küsite. Täiendav info on vajalik just eelkõige neile, kes reaalselt sündmuskohale inimestele appi lähevad. Peale selle, et tegeletakse inimeste aitamise ja päästmisega, on tähtis tagada ka kiirabi- ja päästetöötajate ohutus. Ohutuse üheks eelduseks on teadmine, mis sündmuskohal abistajaid ees ootab ja mis võib osutuda päästmisel ohuks. Näiteks hoone tulekahjude puhul on tähtis välja selgitada hoone suurus ja ka see, kas põleb eramu, garaaž, tööstushoone või mingi muu ehitis. Lisaks kindlasti, kas hoones võib olla inimesi, et päästjad oleksid valmis kohe inimesi hoonest päästma. Sama oluline on välja selgitada lisaohud. Näiteks kas hoones on kergestisüttivaid või plahvatusohtlikke aineid (gaasiballoonid), mis võivad tekitada päästjatele tervisekahjustusi. Kogu see info on päästjatel oluline teada juba enne sündmuskohale jõudmist.

Tõsi on aga see, et aega kaotsi sellega ei lähe, kui päästekorraldaja teiega pikalt räägib. Kiiret abi vajavas olukorras antakse kõne ajal väljakutse info edasi kõige lähemale päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile ja juba kõne ajal on abi reaalselt teel abivajaja poole.