Valmis elutähtsate teenuste toimimiskindluse analüüs
Ülevaates käsiteldakse hädaolukorra seadusega määratud neljakümne kahe erineva elutähtsa teenuse korraldust, kriitilisi tegevusi ning vahendeid nende tegevuste toimimiseks. Samuti ohte, mis võivad põhjustada teenuse osutamise osalist või täielikku katkestust, katkestuste tekkimise tõenäosust ning tagajärgi.
„Ülevaatest tulenevaid järeldusi teenuste erineva olulisuse kohta saab kasutada riigieelarve kujundamisel ning investeerimisotsuste tegemisel, kasutades toimepidevuse tagamisele suunatud vahendeid võimalikult otstarbekalt,“ ütles analüüsi koostaja Hannes Unt, siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik.
Kõige olulisemateks ja teisi teenuseid mõjutavateks elutähtsateks teenusteks on elektrivarustuse toimimine, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesidevõrgu toimimine, maksete toimimine, sularaha kättesaadavus, riigi põhi- ja tugimaanteede hoiu ning kohalike teede ja tänavate korrashoiu toimimine. Iga teenusega seondub korraldav asutus (kokku 7 ministeeriumi, 5 suuremat kohalikku omavalitsust, Eesti Pank) ning elutähtsa teenuse osutajad (kokku ca 160 asutust või ettevõtet).
Ülevaate koostamise aluseks olid elutähtsate teenuste toimepidevust korraldavate asutuste poolt siseministeeriumile esitatud ülevaated.
Valdkondlike ülevaadete koostamise aluseks olid elutähtsate teenuste osutajate koostatud toimepidevuse riskianalüüsid ja toimepidevuse tagamise plaanid.
Ülevaate koostas siseministeeriumi pääste- ja riisireguleerimispoliitika osakond.
Vastavalt hädaolukorra seaduse § 36 p 4 esitab siseministeerium kui elutähtsate teenuste toimepidevust korraldavate asutuste koordinaator üks kord iga kahe aasta jooksul Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile ülevaate elutähtsate teenuste toimepidevuse korralduse seisust. Sellest tulenevalt esitatigi ülevaade 30. novembril 2011 toimunud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni istungile ning 22. detsembril 2011 toimunud Vabariigi Valitsuse istungile.
