Eesti keele digiolukord on masendav
Eesti on netimaailma eestvedajaid ja Freedom House'i hinnangul netivabaduse esikohaomanik, aga tuleb välja, et eesti keele seisund digimaailmas on siiski vähem kui suurepärane ja paneb ehk mõne koha pealt ka kukalt kratsima, vahendab ERRi teadusuudiste portaal.
34 riigi teaduskeskusi ühendav võrgustik Meta-Net väidab tänase Euroopa keelte päeva eel avaldatud mahukas uuringus, et tervelt 21 keelele on digitaalne tugi kas kehv või lausa olematu vähemalt ühes keeletehnoloogia valdkonnas: masintõlge, kõnetöötlus, tekstianalüüs ja keeleressursside olemasolu.
Eesti keel paigutub kõige kehvemas seisus digitoega keelte kategooriasse masintõlke valdkonnas ja tekstianalüüsi valdkonnas. Kibedaks lohutuseks võib öelda, et masintõlke alal oleme selle uuringu järgi ühes seltskonnas ka näiteks soome, rootsi, taani ja norra keelega. Kõnetöötluse alal oleme juba tagant teises rühmas, sel alal hindab Meta-Net eesti keele digituge fragmentaarseks.
Fragmentaarne on eesti keele digitugi ka kõne- ja tekstiressursside alal. Oleme siiski paremas olukorras võrreldes läti, leedu, malta ja islandi keelega, mis on igas vaadeldud keeletehnoloogia valdkonnas selles kõige kehvemas kategoorias.
Tuleb aga tõdeda, et kõige kõrgemasse ehk suurepärase digitaaltoe kategooriasse ei küündinud üheski valdkonnas ükski keel, isegi mitte inglise keel. Inglise keel sai aga kõigis valdkondades ainsa keelena hindeks hea.
Uuringu üks põhitegijaid, Saksa Tehisintellekti Uuringu Keskuse teadusdirektor Georg Rehm nimetas tulemusi äärmiselt murettekitavaiks.
