Tarmo Rüütli usub, et Eesti võib jõuda jalgpalli EMile
Rüütli lisas, et teda ei huvita niivõrd numbrid, vaid ta muretseb rohkem selle üle, millist mängu suudab meeskond publikule pakkuda.
Eesti jalgpallikoondisel on EM-valiksarjas nelja vooruga koos kuus punkti ja väravate vahe plussis. Seejuures oleme mänginud meie alagrupi kõigi kolme MM-finaalturniiril osalenud meeskonnaga. Kuidas seisu hinnata?
Tabeliseisul pole viga ja see on peaaegu kõik, mida ma taolistest numbritest üldse arvan. Ma muretsen rohkem selle pärast, kas inimestel on huvitav meie matše jälgida. Mängida tuleb kõigiga ja üritame alati olla väärilised vastased. Tulemused peaksid paranema mänguklassi tõustes ja nii me rühime samm-sammult edasi ning loodame, et käime õiget teed.
Martin Reim ütles suvel Delfile, et rahule saaks jääda, kui Eesti kogub käimasolevas valiktsüklis 12 punkti. Mida sellest arvate?
Ütlejaid ja arvajaid on palju, seega ei tahaks seda küsimust pikemalt kommenteerida.
Kui vaadata tabeliseisu ja mängugraafikut, kas Eestil on reaalseid šansse kahe parema hulka jõudmiseks? Meie alagrupi koosseis oli vähemalt enne valikturniiri FIFA edetabelit arvestades kõige tugevam. Kuidas tundub, kas grupp pretendeerib ka reaalselt kõige tugevama tiitlile või on taolised edetabelid pelgalt arvud?
Minu teada kõige tugevama alagrupi tiitlit välja ei anta ja eks paistab, kellel rohkem näkkab. Edukad on need, kes võrdsetest mängudest rohkem punkte nopivad ja näpuvigu ei tee. See kehtib ka meie kohta. Kui suudame samamoodi jätkata, on kõik võimalik.
Millise mulje on teised meie grupi meeskonnad jätnud? Itaalia, Serbia ja Sloveenia mängisid MM-finaalturniiril, kuid alagrupist neist keegi edasi ei saanud. Kas kogu see kolmik mängib praegu oma tavapärasel tasemel? Tabeli nö altpoolt on jällegi Põhja-Iirimaa ja Fääri saared turniiri algfaasis paar head mängu teinud. Kuidas nende esitusi hinnata?
Kõik meeskonnad, kellega oleme kohtunud, on oma taseme välja mänginud, kuid alati ei väljendu see tulemuses. Nii on ka Eesti koondisega ja tundub, et meie tasemega võib heal päeval ka magusaid punkte noppida. Põhja-Iirimaa ja Fääri saared kinnitasid mu seisukohti ilmekalt omavahelise viigiga. Seega võib halval päeval ka mõrusid hetki ette tulla.
Aga kuidas Eesti meeskonna mängupildiga rahule jääda? Mis on kõige rohkem üllatanud nii heas kui halvas mõttes?
Olen Eesti koondise mängupildiga üldiselt rahul. Oleme palliga mängus tõesti juurde pannud. Kui juba Poom kõrval pomiseb, et täitsa jalgpalli moodi, siis midagi peab ju olema. Suuri üllatusi pole, enamalt jaolt oleme oma võimed välja mänginud. Sekka tuleb ka valusaid eksimusi, aga peame olema kannatlikud ja lootma, et suudame praaki vähendada.
Mis on esimestes kohtumistes Eesti meeskonna trumbid ja miinused olnud? Keda meie mängijatest esile tõstaksite?
Trumbiks on kindlasti võitluslikkus ja valmisolek musta töö tegemiseks, millele on lisandunud pallivaldamise väärtustamine ja võimekus väravate löömiseks. Ei taha kedagi eraldi esile tõsta, sest kõik on tublid ja eks töö kiidab tegijat!
Mis on olnud meeskonna viimaste aastate arengu taga?
Arengu taga on mängijate taseme tõus tänu välisliigadesse pääsemisele ja meeskonnasisese vanuselise tasakaalu saavutamine. Noorus ja kogemus käsikäes, see mõjub hästi.
Eesti koondis on edasi läinud järk-järgult. Milline peaks olema arengus järgmine samm? Kui kiirelt on üldse võimalik uuele tasemele jõuda?
Areng on nagu mäkkeronimine, ikka tasapisi, aga mida kõrgemale jõuad, seda kitsam on ja tagasilangemised pole ka jalgpallis mingi ime. Meenutagem Prantsusmaad, Rumeeniat, Ungarit ja teisi. Palju sõltub hetkeseisust ja asjaoludest. Objektiivselt võttes peaks meil veel arenguruumi olema, paljud peavad aga oma taseme säilitamiseks kurja vaeva nägema.
Kus võiks olla praeguse mängijatepõlvkonna lagi?
Praegune põlvkond võib end küllalt väärikalt tunda igal tasemel.
Millalgi peavad vanemad mehed järelkasvu ees taanduma. Eesti noortekoondis on kahes viimases EM-valiktsüklis pääsenud avaringist edasi. Kuidas hindate Eesti järelkasvu taset? Mis tuleb teha ja milliseid vigu vältida, et praegustest andekatest noortest tulevikus head mängijad saaksid?
Järelkasv on kenasti hakkama saanud. Selleks, et ka täiskasvanuna edukas olla, tuleb palehigis jätkata oma taseme tõstmist, olla järjekindel ja kannatlik.
Kas Eestis on peale kasvamas säravaid tähti, kelle nimi tasuks juba praegu meelde jätta?
Minu vaieldamatu lemmik on Sander Lepik, kellega Nõmme Unitedi kaudu tuttav olen. Oleksin väga üllatunud, kui ma pensionipõlves tema esitusi telekast jälgida ei saaks.
Lisaks mängijatele peavad arenema ka treenerid. Kuidas ja kuskohast ise lisateadmisi ammutate?
Treener ammutab teadmisi läbi elatud aastate ja nende jooksul kogetu kaudu. Sinna mahub palju – omad mängud, omad treenerid, mängud, koolitused, klubid, koondised, videod, raamatud jne. Ning vaistu peab olema ja võimet asju mõtestada. Lihtne värk!
Kuidas olete rahul enda abiliste ehk koondise teiste treeneritega?
Olen rahul. Ja mitte ainult treenerite, vaid kogu staffiga. Me saame hakkama ja tegutseme vastavalt võimalustele. Liialdamist pole ja miski ei takista meil oma asju hästi tegemast.
Olete aastaid Eesti koondise eesotsas olnud, seega ollakse maailma jalgpalliringkondades siinsete tegemistega kursis. Kas olete mujalt tööpakkumisi saanud ja kas pärast võitu Serbia üle on telefon agentide kõnedest punane?
Pakkumisi pole ja jumal tänatud, sest see võib häirima hakata.
Kui kunagi taandute Eesti koondise peatreeneripostilt, siis mida kavatsete tegema hakata? Kas rohkem meeldib treenida klubi või koondist?
Eks aeg näitab, mis edasi saab. Klubides on ka meeldivalt pingeline. Ühesõnaga olen töömees!
Kuidas hindate Eesti treenerite taset ja keda tasuks esile tõsta? Kas ja kes neist sobiks koondist juhendama? Kas välistreenerite aeg Eesti koondises on lõplikult läbi?
Häid treenereid on Eestis palju ja nii mõnigi neist saaks ka koondises hakkama. Välistreenerist loobumine pole Eesti oludes kindlasti nii põhimõtteline asi nagu mõnes suures riigis. Asjaolude kokkulangemisel saab tulevikus ka siin veel välistreenerit näha.
Mida arvata suure kella küljes olnud Joel Lindpere juhtumist, et ta on klubi koondisele eelistanud? Eesti meeskond on aga ka ilma temata hästi mänginud. Kas arvestate veel Joeliga või äkki ei leidugi talle koondises enam kohta?
Lindpere on tubli poiss ja mul on igati hea meel, et tal nii huvitav ja edukas aasta on olnud. Ma loodan siiralt, et tal jätkub veel sädet koondist aidata ja sini-must-valget unistust kanda.
Ja lõpetuseks. Millal jõuab Eesti meeste täiskasvanute koondis MM- või EM-finaalturniirile?
Sellele küsimusele võib Heinz Valk ilmekamalt vastata kui mina.
