Mulle meeldib säästlikkus. Raha ei ole kunagi üle, seega hoian kokku sealt, kust saab. Ka autoostul — sõidan diiselmootoriga autoga, mis aga pere suuruse tõttu ei ole just väikeautode klassist.

Nüüd aga leiavad eksperdid, et kui ma teen palju tööd, teenin raha ja tahaksin osta suurema/võimsama auto, siis ma käitun vastutustundetult ja minult tuleks see ülearune raha ära võtta, et mu käitumist mõjutada. Seejuures on nad toonud välja huvitava aspekti — ekspertide hinnangul ei mõjutaks kütuseaktsiisi tõstmine (mis muide minu arust on meie sissetulekuid arvestades niigi üle mõistuse kõrge) ehk siis jooksvate kulude suurendamine inimeste käitumist autot ostes, samas kui automaksu kehtestamine (mis iga-aastase maksu puhul samuti on sisult jooksev kulu) mõjutab…

Kuidas siis selle maksu puhul tarbija korraga nii intelligentseks muutub?

See selleks. Kui maks rakendada uue auto ostule, siis võib see mõju avaldada küll — kui ikka raha ei jätku, siis ei jätku.

Minu põhiline mure on veidi teiselaadiline. Kui on vaja rumalate inimeste (st nendesamade lollikeste, kes ka meie valitsejad on valinud) käitumist mõjutada, kusjuures väidetavalt nende endi heaks, siis miks on vaja selleks kasutada piitsa, mitte präänikut? Miks peab inimest karistama selle eest, et ta on suutnud auto ostuks raha koguda ja sellest rahast osa jälle riigile tagasi korjama?

Tuletan meelde, et vaatamata meie väidetavalt parempoolsele valitsusele (majandusvabadus, madal maksukoormus jne jne) on meil tegelikkuses niigi üks kõrgemaid reaalseid maksukoormusi kogu Euroopas. Seega, miks veel juurde väänata? Teeks midagi ootamatut ja üritaks inimesi ehk präänikuga meelitada? Võtaks diisli aktsiisi maha, kuna diiselsõiduautod on säästlikumad. Doteeriks ehk mingite ökonoomsete ja säästlike autode ostu riigi poolt? Maksaks ehk täiendavat kompensatsiooni vanade ja ebaökonoomsete autode utiliseerimiselt, et neid liiklusest välja saada? Miks peab alati esimene lahendus olema karistamine?

Meenub klišee pojakesele profülaktikaks ihunuhtlust andvast lapsevanemast — anname igaks juhuks peksa, niikuinii teeb pätti. Ja kui ei tee, siis kahjuks see ka ei tule, kasvabki korralikumaks inimeseks…

Jah, mingil määral on see uuring seotud ka keskkonnakaitsega ja riigi poolt võetud saastenormide täitmisega. Aga ka siin on riigil omal palju võimalik ära teha ilma oma kodanikke karistamata. Saab tegeleda majade energiasäästlikkusega rohkem kui seni, saab optimiseerida elektrienergia transporti ja kasutust, et seda ei peaks nii palju tootma, jätkuvalt arendama teedevõrku (mitte üritada maksude kaudu autode hulka vähendada) jne jne jne. Ei pea alati kätt küünarnukini kodaniku taskusse ajama, lootuses, et küll siis probleemid lahenevad.  

Esialgu on tegu muidugi ainult ekspertgrupi soovitustega, valitsus ei ole oma sõna öelnud. Olles aga mõnevõrra tuttav riigi otsuste sündmise mehhanismiga, ei oleks ma imestunud, kui peagi peale valimisi potsataks uue riigikogu ette ka vastav eelnõu.

On ju see uuring tellitud mingi mõttega. Ja “kes maksab, tellib ka muusika” kehtib selliste uuringute juures tihedamini, kui me arvata oskaks. Alati saab valida sobivad eksperdid soovitusi andma, kes tellijaga enne kindlasti ka nõu peavad — et mis laadi soovitused eriti teretulnud on. Ikka tuuakse tõendusi sealt, kus need näitavad õiges suunas.

Ja lõpptulemusena maksavad riigi suutmatuse ise probleemidega tegeleda kinni tavakodanikud.