Vastupidi. Keskerakonnal on mitu head põhjust loota umbusaldusavaldusele toetust teistelt parlamendierakondadelt – ka koalitsioonierakondadesse kuuluvatelt saadikutelt.

Kaua on sotsiaaldemokraadid nõus pealt vaatama, kuidas Reformierakond nende ideedest ja ettepanekutest lihtsalt üle sõidab? Sotside hiljutise esimehe, rahandusminister Ivari Padari maksuettepanekuid nimetas Jürgen Ligi ETV „Foorumi“ saates “supi sisse sülitamiseks”. Kas see on poliitiline kultuur, mida sotsiaaldemokraadid toetavad? Ei usu.

Kaua kannatavad IRL-i poliitikud olukorda, kus kõik nende algatused blokeeritakse – alates haldusreformist kuni ettevõtluse elavdamiseks mõeldud abimeetmeteni – lihtsalt selle pärast, et peaministripartei ei talu konkurentsi paremtiival. IRL-i toetus on viimasel ajal suurenenud, mis näitab, et vähemalt põhimõttelt on nende algatused pälvinud eestimaalastele toetuse.

Siin ja seal levitatakse laimu, justkui puuduks Keskerakonnal alternatiivne poliitika. Ka Delfi valetab otsesõnu, et Keskerakonnal ei ole “läbimõeldud plaani Eesti majanduse kriisist väljatoomiseks”.

Tere hommikust! On ikka küll! Keskerakond on kaks aastat rääkinud, mida me teeksime teisiti, kui oleksime valitsuses. Me poleks kriisi maha maganud. Me poleks lasknud kriisil segamatult süveneda. Me ei vaataks tööpuuduse kiiret kasvu pealt, käed rüpes. Me ei laseks Eestil sihitult triivida, oodates maailmamajanduse olukorra paranemist.

Võrrelge Tallinna linnavalitsuse poliitikat Ansipi valitsuse omaga. Tallinn reageeris kiirelt kasvavale tööpuudusele sadade miljonite kroonide suunamisega abimeetmetesse, mille eesmärgiks on kaitsta olemasolevaid töökohti ning luua uusi. Riigi eelarvevõimalused on kümme korda suuremad, kuid erinevalt Tallinnast pole riigil tõesti kriisiplaani ning riik pole vähimalgi määral reageerinud kiirelt kasvavale tööpuudusele.

Ütlesime juba aasta alguses, et kärbetest ei piisa, et üle tuleb vaadata maksusüsteem. Maksupoliitiliste aruteludeni on valitsuskoalitsioon jõudnud alles nüüd, kui me oleme seljaga vastu seina. Iga päev on arvel, igal nädalal on kulla hind. Valitsus aga magab.

Erinevalt valitsusest ei paneks me kogu lootust euro tulekule, mis kõige varem saab juhtuda 2011. aastal – pole kahtlust, et vajadusel lükatakse ka see tähtaeg edasi ja võetakse antud lubadused tagasi. Nii Reformierakond kui IRL on mõlemad esitlenud eelarve tasakaalu kui üht neist põhimõttelistest positsioonidest, millest Eesti ei tohi kunagi taganeda.

Aga nüüd?! See põhimõte on vahetatud uue vastu, nii et silm ka ei pilgu – nüüdseks tuleb vaid püsida Maastrichti kriteeriumite raames – defitsiidis eelarve ei kujuta endast mingit erilist pattu.