Vilja Kiisler: Ilma-Peebu skisoskandaal

Pruukis vaid Peep Taimlal korra soojal maal ära käia, tugevasti päevitununa ekraanile ilmuda ja eetrikeeld saada, kui ta oma õigest nimest ilma jäi – sellest ajast peale kirjutas ajakirjandus veel ainult Ilma-Peebust (vrdl Iglesiase Anett, Vändra Aveli, Tõehetke Lilit jne).

Kauaaegsest kuuestatud ja lipsustatud ilmateadustajast – kes mõjus keset pidevalt eesti keele sõnarõhke eiravat ilmaneiukeste karja ju päris soliidselt – sai korraga poole kohaga tõsielustaar, keda hääletõstmisele kalduv ülemus nahavärvi pärast ebasobivalt ahistas ja lausa arsti juurde kihutas. Täpselt nii, nagu kehvas seebikas võiks juhtuda.

Mis ETV-s tegelikult juhtus, sellest ajalugu vaikib. Kindel on see, et juhtunu tõttu kannab kahju nii suur meediaorganisatsioon kui ka Taimla, kes ühest väljaandest teise tormates ja oma versiooni esitades halastamatult paljastas, et paistab hulga usaldusväärsem välja etteantud teksti üles öeldes kui midagi oma sõnadega seletada püüdes. Ainsana lõikas loost kasu Kanal 2, kes rahuldas Taimla tungi iga hinna eest ekraanile pääseda.

Ilmselt parimate kavatsustega valas õli tulle ETV eksjuht Ilmar Raag, kes peaks pikka aega meedias tegutsenuna ometi teadma, et diagnoosidega – või üldse millegagi, mida on võimalik nõnda tõlgendada – vehkida ei maksa. Tunneks Taimla mõnevõrragi seadusi, oleks talle kohtuvõit garanteeritud. Eks Raag ehmatas muidugi ise ka ära ja tunnistas eksimust. Taimlalt, muide, ta siiski vabandust ei palunud.

Juhtunu tõendab, et pikaaegne tegutsemine meedias ei osutu paraku eduka meediasuhtluse eelduseks. Ilma-Peebu juhtum näitab klassikalisel moel, et staaride teadmised meedia toimemehhanismidest võivad reaalsetes, elulistes olukordades osutuda puudulikuks.

Ajakirjandus ise aga ilmneb taas kord Kronosena, kes sööb oma lapsi. Taimla sai oma 15 minutit kuulsust kätte, aga mida on tal sellega oma edasises karjääris peale hakata? Mina soovitaksin mingit sellist saatekest või -sarjakest, kus improvisatsioonile vähimatki ruumi ei jäeta.