Viktor Kägu: Mu lehkav isamaa…

Mõnest riigist rääkides peetakse tihti vajalikuks mainida, kas see on demokraatlik või totalitaarne, läänelik või mitteläänelik, arenenud või arengumaa. Pakun välja veel ühe, argiolukordades hõlpsamini kasutatava indikaatori: kas riigis haiseb või mitte.

Nõukogude režiim kuulus kahtlemata haisvate moodustiste sekka. Oli normaalne, et haisesid poed, puhvetid, peldikud, rääkimata jaamahoonetest. Skandinaaviamaid võib üldjoontes pidada mittehaisvateks. Öökima ajab seal harva, mistõttu on neid kombeks süüdistada steriilsuses.

Aga kuhu paigutada sellel teljel Eesti? Me kõik tahame uskuda, et vähemasti siinne loodus lõhnab üldjoontes hästi. Hüva, aga kui hästi lõhnavad Eesti inimesed? Sobiv aeg selle järeleproovimiseks on suvi, sobiv koht ühistransport. Minge suvalisse bussi, trolli, trammi ja hingake sügavalt sisse…

…ja mõelge hiljutisele uudisele sellest, kuidas üks Saksa lennukimeeskond viskas salongist välja mehe, kes polnud viitsinud pärast päevitamist Hawaiil end pesta ja särki vahetada. Ei lugenud, et ta oli ostnud pileti. Valik lihtne: kui tahad haiseda, tee seda mujal!

Eesti ühistranspordis see põhimõte ei kehti. Vähe sellest, et suvi paljastab, kui paljud inimesed end ei pese, saab selgeks, et jätkuvalt kasutab ühistransporti ka asotsiaalne element.

Mõni aeg tagasi oli Tallinna linnavalitsusest kuulda plaanist võõrutada inimesi autodest ning panna nad kasutama rohkem ühistransporti. Plaan hea, aga määratud läbikukkumisele, kui haisu ühistranspordis vähemaks ei saa. Sest näidake mulle autojuhti, kes on valmis oma mugavused vahetama aroomide vastu, mis võtavad silmist vee välja.

Mu meelest ei peaks Eesti kuuluma riikide sekka, kus haiseb. Praegu kuuldavasti tegeleb linn taksomajanduse tsiviliseerimisega. Siit ka soovitus — kui sellega ühele poole saate, võtke ette ühistransport.

Mida teha? Esimene asi — vaja on luua juriidiline alus haisulevitajate tõrjeks. Praegune ühissõidukites kehtiv sisekorra eeskiri on puudulik, sest haisemise kahjulikkusest pole seal sõnagi.

Samuti tuleb ühissõiduki juhile anda voli haiseja ukse taha tõsta, kui teised sõitjad peaksid sellekohast soovi avaldama. Kui juhil jõud üle ei käi, saab helistada kohale turvamehed, kes musta töö ära teevad.

Esmalt on aga vaja saavutada selgemõtteline ühiskondlik kokkulepe: haisukotil pole ühistransporti asja. Käigu jala!