Siin on aga Korneliuse ametlik jõululäkitus:

“Vaimulikele-kirikuteenijatele, mungaelupidajatele ja kõigile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku ustavatele lastele. “Täna, kui Kristus sündis, said taevas ja maa ühendatud; täna tuli Jumal maa peale ja inimene läks üles taeva; täna sai see olemuse poolest Nähtamatu nähtavaks liha poolest, meie pärast. Seepärast hüüdkem Temale ka meie au kiitust lauldes: Au olgu Jumalale kõrges ja rahu maa peal; sest seda andis Sinu tulemine, oh Lunastaja, au olgu Sulle”. (Suur pärastõhtu teenistus. Litaania stihhiira).

Issandas armastatud isad, vennad ja õed — meie Kiriku ustavad lapsed!

Kõik õigeusu pühadeteenistuste kirikulaulud, kogu jumalateenistuslik elu on nii üles ehitatud, et me mitte üksnes ei meenutaks seda, mis kunagi on toimunud, vaid Kirik annab meile iga kord võimaluse uuesti kogeda seda sündmust, saada osaliseks selles pühas, mis toimub ikka ja jälle siin ja praegu. Just seepärast kordub pühadeteenistuse palvetes pidevalt sõna “täna”.

Ja nii ka täna pühitseme Kristuse Sündimist, austame Päästja maa peal ilmumist, Tema inimeseks saamist, sündimist lihast ja verest Inimese kujul. Jõulupüha äralaskmise sõnades (palves, millega lõpeb jumalateenistus) öeldakse: “Kristus, meie tõeline Jumal, kes meie päästmise pärast koopas on sündinud ja sõimes on lebanud…” Needsamad sõnad kõlavad meie jaoks ka Usutunnistuses, milles on äratoodud kristliku usuõpetuse põhitõed: “Meie, inimeste, ja meie päästmise pärast on maha tulnud taevast, ja liha sisse saanud Püha Vaimu ja Neitsi Maarja läbi, ja inimeseks saanud.”

Täna tuli meie patuse maa peale Lunastaja, kes sündis laitmata Neitsi Maarjast Petlemma koopas. “Täna sünnitab Neitsi seda, kes kõigest loodust kõrgem on“ (Jõulupüha kondak). Issand sai meie sarnaseks tulles maailma sisse nii nagu iga inimene — sündides Naisest. Tema Emaks sai Laitmata Neitsi Maarja. Selleks, et näidata meile teed kurja käest pääsemiseks, sai Tema selliseks nagu meie — lihast ja verest inimeseks.

Ainult üks asi eristas Jeesust Kristust teistest inimestest — Ta oli ilma patuta. Kuid selleks Ta tuligi, et meid üles tõsta Tema enda kõrguseni, et ka meie puhastuksime ja saaksime lahti patust. Et läheksime Tema järel ja Tema poole, ületades ja võites inimkonna vaenlase kiusatusi.

Meie, kristlased, peaksime väga tähelepanelikult ja vatutustundlikult suhtuma Jumala andi, meile antud eluandi. Selleks tuleb tingimata püüda mitte üleastuda Issanda käsusõnadest, mis on saadud Moosese kaudu Siinai mäel, ning järgides Kristus Päästja õpetust, mille Ta ise avaldas mäejutluses, s.t. õndsuse käsusõnadest.

Üksnes siis saavutame õnduse Taevariigis, läheneme Issandale, saades Tema sarnaseks, tehes oma hinged patust puhtaks.

Serbia püha piiskop Nikolai (Velemirovitš) hoiatab meid: “Vaata ette, ära allu illusioonidele, mida on kombeks nimetada võitluseks elu nimel! Neil sõnadel on tähendust üksnes siis, kui selle all mõeldakse „võitlus Jumala nimel“. Vastasel juhul on nad mõttetud. Inimese jaoks, kes aga on leidnud oma elu Jumalas, ei ole olemas mingit võitlust elu nimel”.

Jeesuse Kristuse maapealne elu ei olnud lihtsalt lühiajaline viibimine meie maailmas. Tema õpetus on meie jaoks toimiv alati ja iga päev. Meie jaoks, “meie päästmise pärast…” täna “sünnib Kristus”.

Meenutame, mida ütleb apostel Paulus: “Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud ” (2Ko.5,17).

Algab ka uus aasta, uus ring meie elus, uus etapp meie võitluses patuga. Me oleme nõdrad inimesed, kuid täna sündis Kristus Päästja. “Jumal on meiega!” (palve pärastõhtu teenistusest). Ja me saime vaimus tiivustatud, me teame, et täna sündinud Jumal-lapsuke ei lase meil kõrvale kalduda Tema enda poolt kuulutatud liha ja vaimu roojusest puhatumise teelt. Me jätkame oma võitlust Jumala nimel, et saavutada täiuslikkust, õnnist osadust Jumalaga ja Jumalas igaveses elus.

Täna laulame jälle palvelikus ühenduses koos inglite ja karjastega:“Au olgu Jumalale kõrges ja rahu maa peal” (Lk.2,14). Alates Jumalaema Templisseviimise pühast on Kristuse Kirik meid kuu aja jooksul ettevalmistanud kohtumiseks Jumal-lapsukesega järgmiste lauluhõisetega: “Kristus sünnib, kiitke! Kristus tuleb taevast, minge vastu! Kristus on maa peal, tõstke ennast kõrgesse! (Jõulukaanoni 1. irmos). Ja nõnda siis täna me lõpuks võtsime Teda vastu rõõmsa kiidulauluga, et Tema järel kõrgesse tõusta, püüeldes igavese elu poole Taevastes eluasemetes.

Issandas armastatud Moskva Patriarhaadi Eesti õigeusu Kiriku lapsed!

Tervitan ja õnnitlen Teid Kristuse Sündimise, Päästja maa peale ilmumise suure püha ja uue 2010.aasta puhul! Palvelikult soovin, et need helged päevad oleksid meie kõigi jaoks pääsemise poole viivad päevad!

Õnnistagu meid kõiki Petlemmas sündinud Jumal-lapsuke Kristus ja rahustagu Ta meie hinged!"