Victoria Punga: Lõimumise põhiprobleem - ei ühisosa ega dialoogi
20 minutit on liiga lühike aeg selgete positsioonide väljendamiseks. Nii ei toonud keegi kandidaatidest kahjuks konkreetseid näiteid ega esitlenud lahendusi, mis Eestis toimivad. Oleks ju olnud hea kas või teada saada, mis koolides on kõik õppekeelereformi nõudmised täidetud sügiseks 2011.
Minu isiklik kogemus ütleb, et andekad vene noored lähevad pigem eesti õppekeelega koolidesse ja saavad tõesti hästi hakkama. Kindlasti mängib suurt rolli perekonna toetus ja suhtumine ühiskonda. Mis aga saab teistest - sellest ülejäänud 75 protsendist, kes vene õppekeelega kooli jääb? Hariduse kvaliteet ju langeb, kui andekad on läinud ja latt langenud.
Mulle isiklikult tundub, et ühiskonnas eksisteerivad takistused, mis näitavad täiskavanu ühiskonna puudumist ja lõimumise protsesside takerdumist.
Kahjuks põhiküsimustest ei räägitud peaaegu üldse. Minu hinnangul on põhilised mureküsimused lõimumisel:
1. Ühiskond on segrigeeritud: multikultuurne ühiskond ei leidnud efektiivset rakendust 10 aasta jooksul.
2. Me (ühiskond) ei räägi ühisest tulevikust. Oleme liiga kinni enda ajaloos. Ajalugu on oluline, aga igapäevaelu ja areng sõltuvad vaid tulevikuplaanidest ja ühiste eesmärkide olemasolust.
3. Eestlaste ja venelaste vahelise dialoogi puudumine. Kui me ei hakka suhtlema/rääkima, siis keegi teine meie eest seda ei tee.
Pigem vastupidi: see keegi teine kasutab seda puudujääki oma huvides ning edastab endale kasulikku teavet. Ei piisa sellest, et meil on venekeelne Postimees ja halva leviga ETV2, kust ei ole midagi vaadata. Ühine ja ühiselt mõistetav infoväli on vajalik, et tekiks dialoog, lojaalsus ja siis koostöö.
Victoria Punga juhib Eesti NATO Ühingut 2006. aastast. Hariduselt on ta Tartu Ülikooli politoloog ja Tallinna Ülikooli riigiteaduste magister. Victoria on pärit eesti-vene perest, valdab kahte keelt emakeelena ning on hariduse saanud eesti keeles.
