Venemaa valab Gruusias õli tulle

Oli ainult aja küsimus, millal Venemaa Gruusia küsimuses järgmise sammu teeb ning tunnustab Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust. Eilsel avaldusel on peale segaduse külvamise sõjast laastatud maal veel üks väga oluline eesmärk: ärritada läänt.

Sest lääne jaoks on olnud enesestmõistetav lähtuda Gruusia territoriaalse terviklikkuse printsiibist. See ei ole olnud mitte tühipaljas retoorika, vaid tegutsemispõhimõte, millest võrreldavate sündmuste puhul on siiamaani alati lähtutud.

Võimuvahetus Gruusias jäi ju saavutamata ning niisama kergelt Venemaa oma plaanidest ei loobu. Nüüd jääb Venemaa ootama lääne edasisi reaktsioone, et edaspidist tegevust plaanida. Lääne tähelepanu on aga Gruusia suhtes praegu niigi suur ning loomulikult teab seda ka Venemaa.

Siiamaani on paraku suhteliselt harva küsitud, miks siis ikkagi abhaasid ja osseedid ei taha Gruusia riigis elada. Nende väikerahvaste arvamus ei jõua enamatel juhtudel ei lääne ega vene meediasse. Ent vaadeldes konflikti vaid Venemaa ja Gruusia vahelise probleemina oleks asjade lihtsustamine.

Lääne avalikkusele meeldib endale kinnitada, et tegemist on Gruusia siseasjaga, millele varem või hiljem lahendus leitakse. Samas on ilmne, et paljalt vene propaganda süüks ei saa abhaaside ja osseetide tõrjuvat suhtumist Gruusia võimudesse seletada. Meiegi ei tuleta suures solidaarsustundes grusiinide suhtes enam kuigi sageli meelde, et Saakašvili presidentuuri on iseloomustanud jooned, mis läänelikke väärtustega kokku ei lähe.

Vaevalt leidub siin lihtsaid ja kiireid lahendusi. Meie Venemaa naabrina peame muidugi mõtlema enese julgeolekule, aga ehk võiks meidki huvitada küsimus, mida need kaks väikest Gruusia riigi koosseisu kuuluvat rahvast tegelikult tahavad. Mõistmine on ometi lahenduste leidmiseks parim eeldus.