Poolehoid rahvasaadikutelt on uuel presidendil omapärane, sest Läti valijaskond läheb 23. juulil rahvaloendusele, kus kõige tõenäolisemalt otsustab toetada president Zatlersi otsust 28. maist - seim laialisaata toetada.

Parteitu Bērziņš, kes sai Roheliste ja Põllumeeste Liidu (RPL) poolt parlamenti valitud, on teatanud, et pärast presidendiks valimist jätab poliitilise liiduga töökad suhted, mis tekitab mitu küsimust.

Esiteks, missugune saab olema presidendi kantselei koosseis?

Teiseks, kas presidendi meeskond saab olema piisavalt osav, et suuta erapooletult riiki juhtida, kui pärast 23. juuli seimi referendumil tagandamist hakkab juhtima president seimi istungeid kuni erakorraliste valiimiseni?

Kolmandaks, kas president suudab tagada erapooletust ja Valdis Dombrovskise valitsuse töö jätkamist kuni erakorraliste valimisteni?

Neljandaks, kas president Zatlers peale ootamatu seimi otsust tema volitused mitte pikendada, loob oma erakonda ja läheb poliitikasse erakonnaga, milleks on talle vaja 200 toetajat, või hoopis liitub poliitilise liiduga Ühtsus?

Ja viimaks, kas Läti erakonnamaastik saab lahti oligarhiliste ristiisade mõjust pärast eelseisvaid erakorralisi valimisi?

See on piisavalt pikk küsimuste rida, mille vastuseid saame näha juba lähipäevil, ja tegelikkuses näitab, kui lõhestatud on Läti demokraatia. Samas jätkuv valijaskonna toetuse puudus demokraatlikult valitud poliitilistele institutsioonidele näitab, et viimase kahekümmne aasta oligarhiliste erakondade viljeldud eliitdemokraatia on rahva väärtushinnanguid jätnud postsovetlikku inertsi, kus rahvas pigem samastab ennast rahva või asukohaga, kuid mitte nö teda ahistava riigiga.

Seega president Zatlersi otsus seim laiali saata oli ajalooline sündmus mitte ainult Läti poliitilise süsteemi demokratiseerimises, vaid selle järelkajad on kuulda ka laiemalt Läänemereregioonis.

Nii mitu Leedu ja Vene ajakirjanikku on avaldanud poolehoidu presidendi otsusele, et rahvale anda võimalus parem tulevik saavutada. Kuigi presidendi otsus oli aateline, siiski vaadates praeguste poliitilise jõudude tasakaalu ja sotsioloogiliste küsitluste tulemusi saab ilmsiks, et poliitilisel maastikul muutused võiksid toimida vaid praegu seimis esindatud poliitiliste liitude jõuvahekordades, juhul kui president Zatlers ei otsusta oma erakonda luua.

Läti demokraatia jätkab esindusdemokraatia konsolideerimise suunas, ja uue presidendi otsus erapoolseks jääda saab olema määravaks, et tagada tasakaalustatud Läti areng kuni erakorraliste valimisteni.

Praeguseks valitsuskoalitsioonis jätkavad valimisliidud Ühtsus ja RPL, Ühtsuse ministritel on valitsuses enamus ja peaminister Dombrovskis on avaldanud pahameelt nii mõninga RPLi ministri otsuse üle toetada Ventspilsi linnapea isiklike projektide edendamist ning teatanud, et sellele võib järgneda ministrite valitsusest väljaheitmine.

Näiteks Lätis kardetud pöördumine lihtlabase autoritarismi poole on välistatud, sest vastasel juhul Eesti lõunanaabrid lihtsalt heidetakse välja enamikest rahvusvahelistest organisatsioonidest. Läti ühiskond loodetavasti jätkab demokraatlikke muutusi ja tuleb vaid loota, et Läti valija suudab võimu kuritarvitanud erakondi valimistel karistada ehk esinduseta jätta.

Lõppude lõpuks parteitu presidendi Zatlersi ametiaeg nelja aasta eest algas sama tormiliselt kui Andris Bērziņšil. Presidendil Läti põhiseaduses võimu on sama „vähe” kui Eesti presidendil. Tegelikkuses peale president Zatlersi ajaloolist 28. mai otsust Läti valijaskond võiks mõelda mida põhiseaduse teine artikkel: „võim Lätis kuulub rahvale” tegelikkuses tähendab, ehk teisisõnu elagu uus ja valgustatud rahvas.

Veiko Spolitis on Helsingi Ülikooli doktorant.