Alustuseks võiks juristi haridusega inimene mõista, et kristlased seisavad abielu pühaduse ja ühiskonna korralduse eest. Iidamast aadamast on jumal seadnud asjad nii (loodus, kui keegi soovib), et abielu on mehe ja naise vahel. Kas ka lapsed on või tulevad, sõltub juba jumala või looduse suvast. Igastahes on see laste elik järglaste saamine eesmärk. See on käsk piiblist, mis on võrdse tähtsusega Jeesuse armastuse käsuga — armastuse vili on lapsed ja siitkaudu inimsoo jätkumine. Kõrvalekalde puhul, mida homondus on, seda võimalust ei ole. Seega ei saa ka juriidiliselt sellist kooselu olla, ei ole võimalik aksepteerida võimatut elik loodusväärastust!

Selle diskrimineerimisjutu võiks ükskord ometi lõpetada, sest seda ei ole. Olemasolevate seadustega on kõik homode poolt esile toodud probleemid lepingulise vahekorra kaudu reguleeritavad.

Reimo, loe nüüd ja jäta hästi meelde: Teie kisa ja partnerluse nõudmine on kantud soovist, et ühiskond hakkaks Teid (homosid) normaalseks pidama. Seda ei juhtu! Seadustega seda reguleerida kah ei saa. Isiklikult pesen kohe käsi, kui kogemata mõnele homole teadmatusest tere-käe annan. See ei ole homoviha väljendus, see on räpasuse kartus.

Ristisõjast ära kah räägi — kiriku roll ongi olla ühiskonna moraali ja eetika valvur, asi mida te oma partnerluse (abielu teise sõnaga) nõudmisega soovite lammutada. Ma sihin sellele, et homondus ei ole normaalsus. Aeg on sellest aru saada!