Vargad mõtlevad, et mis ripakil, see kohe ka ära...
Taas näitab tõusu varguste kasv ja selleks, et vähendada võimalusi ohvriks langemisel, soovitab politsei inimesel olla hoolsam ja teha kõik selleks, et nende isiklik vara ei läheks kellegi teise kätte.
Suvele omaselt on hoogustunud jalgrattavargused, ainuüksi 28. juunil registreeriti Ida prefektuuris viis jalgrattavargust. Jalgrattaid varastati erinevatest kohtadest: Rakveres kortermaja trepikojast ja ühest hoovist, Kohtla-Järvel maja eest ning Olgina alevikus kahest keldrist.
Milline on siis tüüpiline jalgrattavargus? Hiljem uurides selgub, et varga töö on sageli omaniku enda poolt lihtsaks tehtud - üsna odava ja nõrga lukuga jalgratas on olnud kas lukustamata trepikojas või keldris. Neid näiteid, kus inimene läheb korraks sisseoste tegema ja jätab lukustamata ratta poe ette, võib ka mitmeid tuua.
Jalgratast lukustades tuleb arvestada, et peenikesed trosslukud pole vargale suureks takistuseks. Eelistama peaks jäikasid metallist U-lukke või jämedaid jäikade lülidega lukke, mis tangide vahele ei mahuks. Lukk tuleb paigutada ümber rattaraami rattahoidja külge. Väär on seda teha läbi esiratta, sest paljudel ratastel on võimalik see mõne sekundiga lahti võtta ja rattaraam lähedal asuva auto peale tõsta. Kõige olulisem - ratast ei tohiks jätta lukustamata ka siis, kui lahkutakse vaid korraks.
Kuidas saab aga aidata kaasa varguse avastamisele? Mõistlik oleks esemete soetamisel alles hoida ostu- ja garantiidokumente, millega saab hiljem tõendada esemete kuuluvust omanikuga. Hea viis on esemete märgistamine ainult omanikule teadaoleva või siis nähtava tunnusega. Tuleb teha kõik selleks, et esemete kätte saamisel suudaks politsei neile ka omanikud leida. Kahjuks on juhtumeid, kus omanikuta jalgrattad seisavad aastaid politseis ning neile on võimatu leida omanikku.
Rauno Klaos on Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht.
