Ansipi viimaste päevade avaldused lapseraha teemal ning Padari sõnavõtud emapalga teemal reedavad täielikku peataolekut. Ratsionaalsuse ja argumenteeritusega ei hiilanud muidugi ka ministrite varasemad plaanid makse ja aktsiise suurendada, mis on ajendanud ajakirjandust välja arvutama, missuguse augu löövad valitsuse otsused leibkondade rahakotti.

Praeguse seisuga on need aga vaid spekulatsioon, sest kindlad otsused on valitsusel tegemata. Eelarve peab aga valitsus riigikogule esitama juba järgmisel nädalal, mis tähendab, et asjad peavad klaariks saama loetud päevade, vähem kui nädala jooksul.

Kahtlemata võimendavad valitsuse raskusi USA finantskriis, mis teeb kallimaks ka Eesti turul tegutsevate pankade antavad laenud, ning tugev langus Tallinna börsil, mis toob kindlasti paljudele meelde nii suure depressiooni maailmamajanduses kui ka börsikrahhi siinmail, mille tõttu paljud kaotasid oma raha lausa viimseni.

Kujunenud olukorras jääb üle valitsusele soovida ainult kannatlikku meelt ja külma närvi. Paanikaga pooleks ei saa mõistlikku eelarvet teha ning valitsuse laialiminekust ei võidaks ei poliitikud ega ka lai avalikkus. Isegi väga rasketes olukordades leidub alati lahendus, kui ka mitte just selline, millega kõik rahul oleksid.