Selle võltsimisvastase kaubandusleppe - ACTA - eesmärk ei ole mingist otsast inimeste sõnavabaduse piiramine – vastupidi, selle lepingu üks olulisi ja läbivaid põhimõtteid on, et kõiki intellektuaalomandi kaitseks võetavaid meetmeid võib kasutada ainult nii, et need ei kahjustaks kodanike põhiõigusi nagu sõnavabadus, eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse. See kehtib nii riigipiiri ületamisel kui interneti keskkonnas.

Reformierakond seisab kindlalt selle vastu, et ACTA tõttu Eesti inimeste vabadusi piirataks, inimeste põhiõiguste kaitse peab olema tagatud nii nagu see täna on. Samas, tulevikku vaadates tuleks ehk mõelda, kas senine digitaalõiguste poliitika vajaks Eestis ülevaatamist ning senisest läbimõeldumat kujundamist.

Praegu on võltsimisvastase leppe ümber puhkenud käsitlematu ja põhjendamatu hüsteeria. Lühidalt võiks olukorda kirjeldada nii, et IT inimesed vaidlevad juristidega, aga samas on nad juba ette otsustanud, et juristid valetavad nagunii. Või kui ei valeta, siis on neil sahtlis lisaks veel mingid lepped ja salaprotokollid. IT inimestele on lisaks appi tulnud mõned juristid, kes juba juriidilise mänguilu mõttes naudivad igale komakohale leppes mitme võimaliku tähenduse andmist.

Siiski on ka neid, kes asja mõistulikult võtavad. Aasta ettevõtja 2011, Webmedia juht Taavi Kotka on ACTAst rääkides öelnud: „Lõpuks ometi huvitub rahvas ka laiemalt enda ümber toimuvast ning „head kriisi“ (loe: diskussioonivalmidust) ei tohi lasta raisku minna.“

Olen täiesti nõus sellega, et võltsimisvastase kaubandusleppe üle saab ja peab veel arutama. Rahulikult ja tasakaalukalt. Parlamentaarne debatt on kahtlemata vajalik, seetõttu läheb võltsimisvastane leping riigikogusse. Avaliku menetlusega parlamendis saavad kõik huvirühmad võimaluse võltsimisvastase lepingu nüansside üle arutamiseks. Avatud debatt ja arvamuste paljusus ning arutelu ainult kiiduväärt ja ühele demokraatlikule riigiline ja tema rahvale omane.

Lisaks püstitab Taavi Kotka veel ühe olulise teema: „Täna on oluline pöörata pea tuleviku suunas ning asuda mõtlema, kuidas täiendada tänast Eesti seadusandlust selliselt, et vähemalt meie oma konnatiigis ACTA abil inimeste põhiõigustest lihtsalt üle sõita ei saaks. Või millised üldse on meie Internetiga seotud põhiõigused?“

Eesti õigus on harmoneeritud Euroopa Liidu õigusega. Kõikvõimalike elektrooniliste seadmete ning interneti pakutavate võimaluste tormilise arengu tingimustes ei ole välistatud, et senine digitaalõiguste poliitika vajab Eestis ülevaatamist ning senisest läbimõeldumat kujundamist. Eestile on oluline digitaalajastu arengutega ühte sammu käia, mistõttu tuleks kaaluda autoriõiguse seaduse ning vajadusel muude seaduste täiendamise ja täpsustamise vajadust, et lihtsustada seaduse tõlgendamist ja kohaldamist digitaalkeskkonna eripärade kontekstis.

Võltsimisvastase kaubandusleppega on praeguseks ühinenud 22 EL-i riiki pluss U.S.A., Austraalia, Jaapan, Singapur jpt. Ühinenud pole näiteks Venemaa ja Süüria.

Euroopas on kõige enam kära selle teema ümber endistes sotsialismimaades nagu Poola, Slovakkia, Tšehhi. Ühinenud on näiteks Rootsi ja Taani. Kas tõesti on põhjus selles, et Rootsis ja Taanis hinnatakse sõnavabadust ja inimeste põhiõigusi madalamalt? Kindlasti ei.

Samamoodi võiksid inimesed mõistuslikult asja võttes aru saada, et Eesti valitsus ega parlament ei soovi inimeste põhiõigustest üle sõita või neid kitsendada. Tahan üle kinnitada, et ACTAga või ACTAta, kõik, mida te täna internetis teete ja mis on hetkel seaduslik, saate teha ka edaspidi!