Rahandusministri amet sisaldab palju enamat kui vaid riigieelarve tulude ja kulude joonde ajamist. Eelarvetasakaalu tagamiseks on emotsionaalse intelligentsi puudus isegi kasulik, aga paljud muud tööd on Ligil kehvalt tehtud ja erinevad probleemid vaid kuhjuvad.

Sissejuhatuseks võiks meelde tuletada Eesti kaubalaevanduse haletsusväärset olukorda. Nimelt teevad teised riigid kaubalaevade oma registritesse meelitamiseks suuri maksusoodustusi, mida Eesti keeldub tegemast, sest Ligi tahab maksusüsteemi lihtsana hoida. Selle lihtsuse hinnaks on aga see, et Eestisse ei tule kaubalaevade ja nende meeskondade pealt mingit maksutulu, kuigi meremehi meil on. Mõne lihtsa seadusemuudatusega saaks olukorda muuta ja riigieelarvesse raha teenida, aga Ligi ütleb lihtsalt "ei", sest maksusüsteemi lihtsus on talle tähtsam.

Praegu on käimas suur võitlus põlevkivi maksustamise üle. Keskkonnaministeerium tahab tõsta teatud kindla protsendi võrra saastetasusid igal aastal, töösturid on vastu, sest peavad tõusu liiga suureks.

Üheks lahenduseks on korduvalt pakutud õlimaksu, mille suurus sõltuks nafta maailmaturuhinnast. Sel juhul korjaks riik kõrgete naftahindade korral suurt tulu, madalate hindade korral aga oleks maks madal või olematu, et tööstuste elu kergendada. Õlimaksu ei taha aga praegune valitsus teha, sest see ei sobivat kokku meie maksusüsteemiga.

Kui üldiselt sobitatakse maksusüsteemi majandusega, siis Jürgen Ligi üritab sobitada majandust maksusüsteemiga. Isegi kui paindumatuse taga on Reformierakonna teised liikmed, peaks Ligi neile sel juhul mõistuse pähe panema.

Jõuetu minister

Eelmise aasta lõpus tegin Ligiga intervjuu. Kui praegu on jäänud temast mulje kui karismaatilisest ülbikust, siis tollal istus mu vastas väsinud vana mees, kes vaiksel häälel seletas, et ta ei oska ühte või teist probleemi lahendada, aga teiste välja pakutud lahendused talle ka ei sobi.

Üheks Eesti maksubaasi söövaks tegevuseks on nn OÜtamine ehk eraisiku palgatöö varjamine firma taha, et oma töö ja tarbimise pealt vähem makse maksta. See on küll ebaseaduslik, aga maksuamet ei suuda selle vastu võidelda, sest seadusandlus on auklik. Rahandusministeerium peaks midagi tegema, aga Ligil pole mõtteid ega jõudu.

Kas äkki kehtestada siis dividendidele sotsiaalmaks teatud üsna madala laega, küsisin mina, sest ühe lahendusena on seda pakutud? "Kus see lagi siis on, mida me ei pea dividendideks, vaid palgaks? Jah, see on probleem? Kui siit leiaks mingi kokkuleppe, siis saaks kokku leppida mõne maksumäära langetamises," vastas Ligi jõuetult. Selle probleemi vastu pole selle aasta jooksul suurt midagi tehtud, järjest enamad palgatöötajad "teevad firma" ja säästavad maksudelt suuri summasid, sellal kui maksubaas kannatab.

Meeleheitlik rahaotsing

Riigieelarvesse raha leidmiseks on rahandusministeerium viimastel aastatel järjest enam kiirustades rapsima hakanud. Üks neist oli tuntud 1000 euro seadus käibemaksupettuste vastu võitlemiseks. Osa selle seaduse kriitikuid olid küll huvitatud petmisvõimaluste säilimisest, aga samas oli teisi, kes märkisid, et käibemaksupettused toimuvad peamiselt mõnes üksikus sektoris, aga uus ja kulukas reegel kehtestatakse vähese etteteatamisajaga kõigile. Selle põhjuseks on Ligi paindumatus, soov mõõta kõigile samamoodi. Alati pole see aga mõistlik.

Samasugust kriitikat võib teha ametiautode käibemaksutagastuse kohta. Probleem ehk ametiautode erakasutuse tagasihoidlik maksustamine palgatöötajate ostetud autodega võrreldes on tõsine, aga samas valis rahandusministeerium ideoloogilise jäikuse tõttu jälle keeruka tee. Kõigile autodele kehtestati keerukad tõestamisreeglid, kus võib samas olla auke. Kompromissiks pakuti küll mõnelt poolt automaksu, mida oleks lihtne maksta ja lihtne koguda, aga Ligi ei soovinud uut paha nimega maksu kehtestada. Nii otsustatigi sama raha kokku koguda keerulise süsteemiga, kus ausatel tekib palju koormust ja petistel võib olla ruumi pettusteks.

Ära tuleks märkida Ligi silmapaistev roll kahe aasta eest toimunud töötukassa rahade kaaperdamises. Eelarvesse raha saamiseks on viimastel aastatel tehtud peaaegu meeleheitlikke samme. Üks neist oli töötuskindlustusmakse hoidmine kõrgel, et saaks paremaid eelarvetasakaalunumbreid näidata.

Poliitikute juttu vajadusest valmistuda töötuse maailmalõpustsenaariumiks ei uskunud ei tööandjad ega ametiühingud, sellal kui poliitikud rääkisid tõsise näoga imelikku juttu. Asi on selles, et töötuskindlustusmakset võetakse inimese palgalt. Niiviisi õnnestus riigil mõnda aega maksustada riigieelarve täitmiseks inimeste palgaraha nii, et seda ei nimetatud tulumaksu tõstmiseks.

Saarte parvlaevaühendus

Nimekiri jätkub. Kui praegu poleks seda skandaali puhkenud, arutaks valitsus tõenäoliselt seda, kuidas lahendada saarte parvlaevaliikluse ümber toimuvat tüli. Just rahandusministeerium on hetkel takistamas Tallinna Sadamal parvlaevade tellimist, et murda maksumaksjale kahjulik Vjatšeslav Leedo monopol saarte parvlaevaliikluse korraldamisel. Millistel hämaratel põhjustel on mõned poliitikud takistanud Leedo monopoli murdmist, jääb esialgu teadmata.

Ja siis on veel keerulised lahendamist nõudvad küsimused nagu sotsiaalmaksu miinimumsumma, mis takistab osalise tööajaga töötamist, välisfirmade emafirmadele antud "laenud" ja muud maksutrikid, madalapalgaliste maksustamine ja muud peavalud, millega üks rahandusminister peab tegelema, aga mis Ligi ajal pole kuhugi jõudnud ega vist jõua ka.

Vajadus uue ja tegusa rahandusministri järgi peaks olema selge.