Neist uusim - nö kurjategija-poliitikud tahtsid teada saada lisaks Rummi rollile presidendi valimistel ka seda, kas, kes ja kuidas püüab teda aidata Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhiks.

Kuigi ametlikult on komisjoni esinduse juhi valimine pikk, keeruline, mitmetahuline ja sõltumatu protsess, ei saa alahinnata erinevate lobbyde ning huvigruppide tähtsust. Eesti esinduse juhi valimine oli eriti piinarikas ja selleks oli vaja koguni kahte konkurssi, et leida Brüsselile Tallinnas parim võimalik kandidaat.

Pärast Toivo Klaari lahkumist oli kohustäitjaks Paavo Palk, kuid see olukord ei rahuldanud ühtegi osapoolt.

Veel 2011. aasta  varasuvel näis, et konkursi võidab Hannes Rumm. Siis tõusis Rummi kõrvale kogenud ja väga hea mainega diplomaat Gita Kalmet ja paljudest plussidest tema puhul oli suurim see, et ta on apoliitiline. Ühel hetkel aga lõi või löödi otsustajate meelsus kõikuma ja lõpuks see ka muutus.

Tugeva lõpuspurdiga jõudis võitjana finišisse Hannes Rumm - president Ilvese ja Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallase kabinetiülema Henrik Hololei sõber. Väide, mida on varastatud kirjavahetuse ja presidendi kiire teleesinemise kohal raputatud, puudutab just lobby, mida Eesti ning Euroopa kõrged ametnikud Rummi heaks tegid. Karmid lobby-reeglid ja nendest mööda vaatamine ja läbi selle justkui "oma inimese" eelistamine võinuks olla relv kohalikus poliitvõitluses. Sestap soovis Ilves ka esimesena anda juhtunule hinnang.

Eelneva kohta pole täna ja tõenäoliselt ka lähitulevus võtta ühtegi kinnitust. On vaid versioonid, mis võisid vargaid kannustada.