UUS EESTI 20, 1. lugu. Risto Haljas: Sellise Eesti me saime
Ei tee seda ka järgmised kümnendid. Oleme saanud ühe kuradi ilusa Eesti.
Ja see ilu ei paista ainult loodussõbralikult kõrgelt majakast või linnuvaatlustornist või Oleviste kiriku tornist vaadates; see paistab välja siin elades.
5-aastasena Balti ketis seistes ei osanud tulevikust midagi arvata, mälu võimaldab meenutada ainult sündmuse võimsust ja suurte inimeste ülevaid emotsioone, lisaks Edgar Savisaart helikopteris ja tunglemist Läti piiri ääres.
7-aastasena vanaema juures olles jäid kodu juurest möödasõitvad tankid nägemata, aga enne jaanipäeva 1992. aastal just vahetatud kroonid on meeles. Suured sündmused – igatahes, aga sinna vahemikku jäid ka näiteks korteri vahetamine kodu vastu, kodu lähedal suure poe avamine ja kooliminek. Ilus aeg – kahtlemata.
Ja seda ilu on võimalik vaadata ka 1,83 meetri kõrguselt. Ei pea ronima meie küngaste või hüppetornide otsa kogemaks seda emotsiooni. Siiralt usun, et valdaval osal meie kallitel kaasmaalastel on see tunne niisamagi olemas. Aga mittenõustujad ja tõrvatilgutajad, palun.
Eesti Vabariigi põhiseadus. Riigikorra toimimisest arusaamine. Valimiskorrast arusaamine. Valimistest arusaamine. Kõige selle selgeks tegemine ei võta lugedaoskaval ja –tahtval kaasmaalasel just kaua aega. Miks tuua riigikorralduslikkus esimesena sisse – kõige lihtsamalt öeldes, kui Sa pole valimas käinud, siis ole neli või viis aastat vait. Ja kui käid valimas, siis vingumine võiks olla ikkagi põhjendatud – muutus muutuse pärast, loodan, et sellist asja meie vabariigis lihtsalt ei juhtu. Kui riigi toimimismehhanismid tunduvad keerulised, siis lisaks lugemisele soovitaksin professor Ülle Madise raadiosaadet „Vanamehed kolmandalt“ ja mitte igapühapäevaselt, vaid järelkuulates kõiki saateid.
Professor Ülle Madise juurest jõuaksin kõige käegakatsutavamani – meedia. Aitab kallutatud meediast – telli Kesknädal! Kes sellist lauset usub, on minu silmis lihtsalt loll. Tegu on küll ühe erakonna lehega, ent see markantne lause lihtsalt näitab mingil tasemel polariseerumist. Pigem tahaks öelda – aitab kallutatud peadest, osake lugeda! Jah, Hans H. Luigel on suur tööstus, Mart Kadastikul on juhatada populaarseim päevaleht, ETV on meie kõigi raha eest tehtud – kas kuskil üleval on suur kallutaja või? Ehk isegi vabamüürlane?
Kui Kadri Ibrus kirjutab, siis millise erakonna käest ta peaks siis suuniseid ja meelehead saama? Aga Kärt Anvelt või Tuuli Koch? Või hoopis Priit Simson? Kas Eestis ei tohigi läbi saada või abielluda erakondlikku kuuluvust omava isikuga? Argumendid, argumendid... Paljas naabri peale karjumine endist Dacia reklaamnägu kohale kutsudes ei tähenda midagi, olenemata seistes seisukoha võtust.
Neli meest, neli naist – Mari-Liis Sepper, hinga kergendatult. Aga kes peaks peaks kergendatult hingama, kui tuua mängu nimed Reimo Mets ja Priit Pullerits? Kõik saavad hingata, sest kõik saavad arvamust avaldada, olgu need kommentaarid mis tahes poolele kaldu. Vabaduses peitub ilu. Arvamuse avaldamises ja selle avalikuks saamises peitub ka ilu.
Hinnatõusud, Riigikogu, Kreeka, Eesti Pank, V-tähega suur riik, ilkumiseks ja vinguviiulitele mängimiseks on ruumi oi-oi kui palju. Aga...
Eesti on ilus. Parim koht elamiseks. Sellist Eestit mina tahtsin. Armastage lähedasi ja kaasmaalasi. Elage ja nautige.
Delfi korraldab ajavahemikus 23. juuni — 20. august 2011 iseseisvumise taastamise järgsest perioodist kõnelevate lugude kogumise kampaania “Sellise Eesti me saime”. Lood peaksid olema vähemalt 2000 ja maksimaalselt 4500 tähemärgi pikkused ehk 1-2 masinakirjalehekülge pikad. Parimad lood avaldatakse vähemalt kord nädalas Delfi arvamusrubriigis. Kõige parema loo valivad hääletusel Delfi lugejad. Saada oma lugu aadressile arvamus@delfi.ee märkusega “Uus Eesti 20”.
