Urmo Soonvald: Andres Sõbra suur suu
Et Rakvere Tarvase korvpallitreener Andres Sõber on suure ja laia suuga, pole üllatus. Ta on juba aastaid armastanud teisi paika panna ja kolleegide üle lõugu laksutanud. Aeg-ajalt on ta jutus tõetera, üldiselt saab aga ta käitumise lahterdada praalimiseks. Kui keegi, samasuguse käitumis- ja esinemismustriga, ka Sõbra enda kallal lõputult õiendaks, kaotaks ta ise kohe närvid.
Tarvase laupäevane võit Rocki üle andis Sõbra (kunagistele) väljaütlemistele vaid tuult tiibadesse. See kasvatas ta enesekindlust ja välist eksimatust. Ometi arvan, et Sõbra suur suu ei too meie korvpallile midagi head. Isiklikud rünnakud on lahedad ajakirjandusele, aga tsunfti sees kutsuvad esile vaid iroonilisi muigeid. Kõik teavad Sõbra isikuomadusi. Nii häid kui halbu.
Aga miks on minu arvates Sõbra praalimine halb?
Sest ta on tihti ebaõiglane. Olen nõus, et suures mängus on lubatud kõik võtted, mis pole just kuritegelikud. Nagu osav mängija oskab vastase platsil endast välja ajada, teeb Sõber oma (nooremate!) kolleegidega sama. Avalikkus saab sellest vale signaali, võimalik, et ka mingi hulk sponsoreid ei taha raha panna sinna, kus üks mees lakkamatult ülbitseb. Samas võib olla ka vastupidi – mõni sponsor tahab just olla meeskonna/ala juures, kus kära ei näigi lõppevat...
See hooaeg Sõpra enam maa peale tagasi ei too. Sõltumata, kas Tarvas tuleb Eesti meistriks või mitte, on Rakvere unistused kuhjaga täitnud. Väikese eelarvega Rakvere on üle mänginud endast jõukamad klubid ning esimese mitte-Tallinna meeskonnana Eesti meistrivõistluste finaali jõudnud. See on kindlasti suurepärane saavutus, kus ka Sõbral on kindel osa. Aga edule järgneb argipäev, mil kõik ta väljaütlemised võivad tema, ta klubi ja Eesti korvpalli vastu keerata.
Siis on lihtsalt kahju, et eufooria või vihja ajel öeldud laused pole lõplikult maha veel langenud.
