Küsimus ei ole sugugi mures demograafia pärast, nagu Kadri Simson suurepäraselt aru saab. Artiklis alavääristatakse venekeelsete gümnaasiumite osaliselt eesti õppekeelele üleviimist, ahastatakse Eesti ühiskonna natsionaliseerimise ja eesti keele dominantsuse üle.

Ning otsesele, kahtlemata provokatiivsele küsimusele selle üle, kes eesti ja vene keele vastasseisust võidab, vastab Yana Toom selgelt, et eesti keel ei saa võita. Ja põhjendab: see on väljasurev rahvas ja väljasurev keel. See on selge ideoloogiline hoiak.

Siin ei kuma mingit muret meie rahva kestmise pärast, nagu nüüd püütakse sõnu moonutada. Ja see pole sugugi esmakordne taoline, eesti rahvusi lõhestav avaldus. Tallinna linna väljaande Stolitsa lehel on toodud ülevaade PBK saatest Vene küsimus, kus arutati rahvusliku leppimise küsimust Eestis.

Linna ametliku väljaande põhjal Yana Toom ütles, et kuni on Eesti põhiseaduses kirjas Eesti riigi eesmärgina eesti rahva, kultuuri ja keele säilimine, ei saa mingist leppimisest juttugi olla. Toom ütles saates Tallinna väljaande põhjal, et rahvusriigi printsiip ei vasta tänasele reaalsusele.

Seega on küsimus selles, kas eesti keele ja rahvuse kaitseks loodud rahvusriik on jätkusuutlik või tuleb sellest loobuda, nagu praegu proovitakse asuda ühiskonnas seisukohta kujundama. Põhjenduseks, et me sureme niikuinii välja või siis et Eesti natsionalism tooma kaasa provintsialiseerumise, nagu nendib Jaak Allik samas artiklis.

Eesti rahvusriik on jätkusuutlik. Demograafilised probleemid on tõsised, nagu meil on ajaloos on ka varem olnud. kuid saame hakkama, kui usume endasse ja teeme selle nimel tööd. Just eneseusu tapmine on eesti tuleviku seisukohalt kõige ohtlikum.