Urmas Reinsalu: Kaasaegsed sõjad jäävad meiega pikaks ajaks
Selleks, et mõista veteranide rolli ja neist lugupidamise olulisust, tuleb alustada veidi kaugemalt. Tõdemusest, et Eesti iseseisvus ei teki aga püsi iseenesest, vaid et seda tuleb pidevalt luua, arendades meie riigi kaitsevõimet ja rahvusvahelist koostööd. Veteranid on rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Eesti vabaduse eest võidelnud sõdurid ja vigastatud sõjamehed, kes on auga ära teeninud kogu ühiskonna toetuse. Eesti on oma sõdureid saatnud 18 aasta jooksul Horvaatiasse, Liibanoni, Bosniasse ja Kosovosse. Meie sõdurid on võidelnud Iraagis ja Afganistanis, turvanud laevaliiklust Adeni lahel. Eesti sõdurid on kõikjal olnud liitlaste seas kõrgelt hinnatud, nad võitlevad alati auga Eesti eest, ükskõik kuhi teenistus neid parasjagu viib.
Öeldakse, et iga sõda kestab niikaua, kuni elavad selles osalenud inimesed. Kaasaegsed sõjad, kus Eesti mehed ja naised osalevad, jäävad meiega pikaks ajaks. Peame oskama hinnata, väärtustada ja toetada inimesi, kes on võidelnud Eesti eest, sest ühiskond on neile tänu võlgu. Veterane väärtustas juba ennesõjaaegne Eesti. Näiteks 1919. aasta Eesti Vabariigi maaseadusega anti Vabadussõjas võidelnud meestele maad. Maaseaduses sätestatu kõrval toetas Eesti Vabariik Vabadussõja veterane veel mitmel viisil, näiteks tasuta hariduse võimaldamisega kuni ülikooli lõpetamiseni. Aastast 1995 on Eesti riik saatnud välismissioonidele 2300 kaitseväelast, neist igaüht puudutab veteranipoliitika, mis on suunatud kõigile neile, kes on võidelnud Eesti Kaitseväe koosseisus Eesti eest või kaotanud töövõime teenistusülesandeid täites.
Eelmise aasta lõpus valitsuse heakskiidu pälvinud veteranipoliitika toob kaasa mitmed meetmed, mis tunnustavad ja toetavad välismissioonidel osalenud kaitseväelasi. Kaitsevägi toetab kõigi veteranide täiend- ja ümberõpet, võimaldades selle saamise võimalusi kõikidele sõjalistes operatsioonides osalenud veteranidele, lisaks arendatakse välja veteranide karjäärinõustamise süsteem. Uute riiklike toetustena on kavas eluasemelaenu käendamine, missioonil viibitud aja arvestamine tegevteenistusstaaži hulka kahekordses ulatuses, missioonijärgse kohanemisfaasi korraldamine ning veteranidele ja nende peredele missioonijärgse taastus- ja lõõgastusperioodi pakkumine tervisekeskustes.
Veteranipäeva keskmes on veteranid ning nende pered ja lähedased. Selleks toimuvad näiteks kõikides kaitseväe väeosades lõunasöögid väeosas teenivatele ja varem teeninud veteranidele, samuti toimus nädalavahetusel veteranide laskevõistlus ning veteranipäeva jumalateenistusel Sõjameeste mälestuskirikus Toris mälestatakse Eesti eest langenud sõjamehi. Veteranipäeva keskseks ürituseks on kahtlemata teisipäeval Vabaduse väljakul toimuv tasuta rokk-kontsert, mis on mõeldud mitte ainult veteranidele, vaid kõigile inimestele.
Koos veteranipäevaga sündis ka veteranide toetussümbol, milleks on Heino Prunsvelti loodud sinilille märk. See kasvas välja kaitseväe kokardist, mütsimärgist, mille Prunsvelt 1992. aastal kujundas. Sinilill on võrratult armas ja iga eestlase jaoks kodune sümbol, mis igal aastal jüripäeva paiku õitseb. Igaüks, kes lille ostab ja seda rinnas kannab väljendab lugupidamist välismissioonidel käinud veteranidele kui ka kõigile teistele, kes on Eesti eest võidelnud.
Kutsun kõiki üles täna hetkeks peatuma ja mõtlema neile, kes on kunagi relv käes Eesti eest võidelnud. Süüdake küünal nende mälestuseks, keda neist pole täna enam meie seas. Kutsun üles kõiki veterane tänama. Patsutage õlale välismissioonil käinud semule, tuttavale või töökaaslasele, ja tänage teda. Ja öelge talle, sa oled olnud hea sõdur Eestile, me toetame sind ja peame sinust lugu. Veteranid on võidelnud Eesti eest ja teeninud ära ühiskonna tänu ning toetuse.
